Ma olen nõutu oma 2,7a poja käitumisest, mis on seotud voodi märgamisega. Ta on selline lahe ja tore tegelinski ning hetkel on käsil mina-avastamine ja kehtestamine selles igas mõttes ja loomulikult katsetamine, mida emme siis teeb.
Viimasel nädalal on sagenenud juhus, kus käime enne magamaminekut pissil ära ning seda tuleb ka korralikult ning siis hakkab jant pihta - pärast oma rituaalseid tegevusi, ca 5min pärast hõikab, et emme pissi tuli - tähendab siis seda, ta enne pissib oma püksid täis ning voodi ja siis küsib pissile, teda sülle võttes juba on naeruse näoga ning potti pigistab välja mõned tilgakesed; potilt tõustes lihtsalt naerab selle kõige üle. Panen talle siis uued püksid ning vahetan lina ära ning taas teeme musid-kallid-head ööd, ise üritan olla loomulikult tõsine ning lähen ära. 5 minuti pärast kordub kõik sama ning pärast seda korda taas veel ja veel.
Siin paar ööd tagasi mul lihtsalt enam kuivi linu polnud ja otsustasin, et no selge, kui sellist janti korraldab, siis teen oma öeldu (kui veel alla pissid, siis jätan su oma pissi sisse magama) teoks ja nii jube/häbi kui seda tunnistada ka ei ole, jätsin ta oma pissi sisse magama. Mul sõna otseses mõttes sai mõistus otsa ja enam ei osanud miskit muud teha. Lihtsalt nutma ajab selline käitumine.
Me oleme juba ammu mähkmevabad, selliseid nö "päriselt pissi püksi tulemist" juhtub ikka väga harva ning tema olek pärast seda on lihtsalt õnnetu ja hoopis teisem. Samas kui ta seda sigadust nüüd tegi, siis ma ei karjunud ta peale (et ehk laps ehmus ja sellest lähtuvalt tuli piss taas püksi), ei ole teda füüsiliselt karistanud (ei poolda vägivalda) ega enda arust muud negatiivset lüket teinud põhjustamaks sellist käitumist.
Olime nädalavahetusel tuttava juures ning seal oli kõik tip-top - kordagi ei teinud pissi janti ega tulnud tilkagi püksi ning täna õhtul kodus kordus kõik taas.
Hiljuti toimus muutus teie varsti kolmeseks saava poja pissimisharjumustes. Varem kuivade öödega harjunud, olete nüüd emana äärmiselt häiritud, kui laps vaatamata sellele, et käib enne voodisseminekut potil ära, pissib juba viie minuti pärast enda ja voodi täis.
Kirjutate, et lapsel käsil oluline minaarengu periood ja "ema testimine". Võimalik, et voodissepissimine ongi oma tahte näitamise akt. See juhtub tavaliselt siis, kui lapsele tundub, et potti pissimine on kuidagi vanematele oluline ning siis ta hakkab trotsi tundes ja oma tahet rakendades hoopis voodisse pissima. Seetõttu on oluline, et vanemad ei teeks pissimise kontrollimisest suurt probleemi. See on tegelikult ju loomulik protsess, mida iga laps õpib tundma, kogema ja juhtima - siis kui ta selleks valmis on. Kui vähegi võimalik, siis soovitan kaitsta voodit kilega ja teha linade vahetamine enda jaoks võimalikult mugavaks ning mitte teha erilist numbrit sellest, kui laps voodisse pissib. Soovitan kaasata laps linadevahetusse, viib näiteks märja lina ise vannituppa pesumasinasse.
Proovige võtta seda, kui praktilist probleemi, märgake lapse tundeid ja mõtteid seoses pissimisega ning loobuge liigsetest selgitustest. Kuulake last, mis võivad olla tema katmata vajadused taolise käitumise all- aktiivsest kuulamisest saate täpsemalt lugeda: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Teisalt - olge hästi tähelepanelik, märgake lapse häid külgi, positiivseid omadusi, ja oskusi. Tooge alati esile tema õnnestumisi (ükskõik siis, mis vallas), nimetage lapsele alati, kuidas ta teid rõõmustab (on see mingi käitumine, hoiak, saavutus). Sellega toetate tema positiivset minakuvandit ja jõustate enesehinnangut- , ning soodustate sellega lapse positiivse minakuvandi arengut ja omavahelist kiindumussuhet.
Lapse jaoks on tähtis luua posiivne ja toetav kodune õhustik. Sellele saate kaasa aidata, kui tegeleta oma lapsega minimaalselt pool tundi päevas üks-ühele. Seda aega nimetame sina-mina ajaks ja see tähendab, et sel ajal pühendute vaid lapsele. Laske lapsel valida talle meeldiv tegevus, on see siis raamatu vaatamine/lugemine, lauamäng, legod...jalutuskäik jne jne- mis iganes teie laps soovib koos teiega teha. Selliselt saadav jäägitu tähelepanu kinnitab lapsele, et ta on teile oluline ja kallis, te tõeliselt armastate teda! See on see, mida lapsed vajavad.
Loodetavasti on voodimärgamine ajutine lapse arengufaasiga seotud käitumuslik eripära ning möödub koduse toetava ja muidu positiive õhustiku foonil.
PS. Ehk võib teile abiks olla, kui reguleerite ka lapse õhtust vedelikutarbimist.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
