Perre sündis nädal tagasi uus laps. Suurem laps saab aasta lõpus 2 aastaseks. Mõlemad poisid. Enne beebi sündi valmistasime vanemat last ette - mängisime titanukuga, mähkisime, rääkisime kus tita magama hakkab jne.
Nüüd beebi tulles räägib vanem laps titast, käib entusiastlikult tere ütlemas talle - teeb ilusasti pai ja siis kõvemini "pai", (mis pooleldi lüües). Kui imetan beebit, tahab suurem laps kohal olla ja ronida minu otsas. Proovisin selle leevenduseks talle samal ajal raamutut lugeda, et tal ka tähelepanu oleks. Kui ta beebi otsa ronib, katsun öelda, et beebi väike ja tohib pai teha ainult. Olen öelnud leebelt, et lüüa ei tohi. Kuidas veel antud olukorras käituda, et laps saaks paremini kohaneda ja armukadedust liigselt ei tekiks? Kas peaks vältima ranget keelamist,või siiski seda vajadusel kasutama?
Uue lapse sünd perre on esiklapsele suur muutus ja ta vajab aega, et sellega kohaneda. Olete oma vanemat poega noorema sünniks parimal moel ette valmistanud- mängisite koos beebinukuga, rääkisite sündivast väikevennast, planeerisite ta magamiskohta jne. -aga ikkagi võtab see aega. Eelkõige võib laps tunda alateadlikku pinget ja konkurentsi noorema poolt- enam ei ole ema ja isa 100% vaid tema jaoks, beebi ju vajabki (eriti alguses) ema suuremat hoolitsust ja tähelepanu. See on suuremal lapsel aga raske mõista ja aktsepteerida.
Võimaliku armukadeduse ja suuremate probleemide tekke ennetamiseks kinnitage igapäevaselt- nii sõnadega, kui tegudega, et te armastate oma poega. Armastust ei saa kunagi liiga palju olla! Tunnustage lapse saavutusi, käitumist, olemust (mis kõik temas teid rõõmustab)- kus iganes saate selle välja tuua. Iga lapse üks baasvajadusi on olla nende jaoks olulisete inimeste (ema ja isa ennekõike) poolt armastatud, hinnatud ja väärtustatud- kui lapse seda kogeb, on ta rahulikum ja positiivsem väikese "sissetungija"osas. Samuti püüdke leida igapäevaselt aega pool tundi vaid jäägitult suurema lapsega tegelemiseks (ja siis teete koos midagi toredat, mis lapsele meeldib- jalutuskäik, mäng, raamatulugemine jne.)- kaasata saab siia ka isa, siis saab ka tema anda omapoolse hindamatu panuse vanema pojaga tegelemisesse.
Nüüd, kui beebi on sündinud, kaasake laps tema eest hoolitsemisesse talle jõukohaste tegevustega (peseb lutti, toob mähkmeid jne. jne.)- ning alati tunnustage ja tänage last abi eest.
Kohane on teie viis lapsele öelda, et väikesele tehakse vaid õrnalt pai, näidake ise lapsele ette, kuidas (ta on ju alle kahene!); öelge vajadusel rahulikult ent kindlalt (hääles peab teie kindlustunne kuulda olema, liigne leebus ei aita tal olukorra tõsidust mõista), et haiget teha ei tohi.
Kui ka peaks probleeme tekkima, püüdke jääda ise alati rahulikuks ja mõistvaks- riidlemise asemel jagage lapsele piisavalt tähelepanu ja armastust.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
