Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lapse areng :: Lapse hirmud

Möö
Külaline
Postitatud 10.10.2015 kell 20:25
Tere
Mõtlemapanevaks on saanud asjaolu, et 3 aasta ja 3 kuune tüdruk kardab igasugu asju. Viimasel ajal suitsuandurit ja majas olevaid liikumisandureid. Just praegu Frozeni filmi. Mingi päeval jäi vabatahtlikult üksi tuppa, olin aias. Kohutavat kisa kuuldes jooksin tuppa, näitab näpuga telekat ja kisendab ma ei taha seda. Vaatasin siis, et mis õudus sealt tuleb. - Vembu ja tembu lastelavastus, kus kaks ahvi puuris hüppasid. Punamütsikese filmi vaadates niheles mis kole , peitis silmi ja vingerdas tugitoolis. Pakkusin, et paneme kinni, ärme vaatame. Siis ütleb et tahab ikka. Lapse areng on muidu eakohane, sõnavara väga suur. Eile palus minult suurt kübarat, küsisin kas tahab etendust teha, vastas ei, siis ma ei näe kõndimisandurit. Ma seletan iga päev mis see on, miks ja kuidas andur kasulik on, paraku on tulemus null. Hästi, kleebime kinni, aga suitsuandur peab ju ometi jääma! Inimestega on ka reserveeritud, mõnda ei võtagi omaks, teisele pistab käe pihku esimesel kohtumisel. Kahesena põrnitses lasteaias medõde mitu-mitu kuud ja teatas, ei taha sinuga lääkida. Kodus on meil vaikne ja rahulik, keegi teda kunagi hirmutanud ei ole, väga hoitud laps kellega on palju tegeletud. Iseloom on kangevõitu, musisid ja kallisid ei jaga. Tänan nõuannete eest Smile
Tiina Teska
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 12.10.2015 kell 19:23
Küsite nõu, kuidas aidata 3 aasta ja 3 kuust last, kes väljendab kartust erinevate asjade ja olukordade suhtes.

Orienteeruvalt 3 a kuni 3 a ja 6 kuune laps on jõudnud arenguetappi, kus tema reaalsus ja kujutlus on omavahel üsna segunenud. Lapse jaoks on tema peas olev mõte ja ettekujutus sama, mis reaalne elu. Kui laps kujutab ette kolli, siis see koll ongi tema jaoks päris koll, kes võib halba teha. Suitsuanduris võivad vilkuvad tulukesed olla tõenduseks sellest, et seal sees on müstilised ja arusaamatud robotid, multifilmides toimuv on samaväärne päriseluga jne. Tihtipeale ilmuvad need erinevad hirmutavad tegelased unenägudesse. Lohutav on ehk teada, et selline müstiline maailmapilt on igati normaalne ja mööduv arenguetapp. Kuna vaatamata turvalisele elukeskkonnale tajub iga laps alati ka negatiivseid subjektiivseid tundeid (viha, hirmu, agressiivsust, kadedust, kurbust jne), siis neid mitte tunnistades peidab laps need kusagile väga sügavale hingesoppi. Kuna päriselt ei ole neid võimalik ellimineerida, siis kleebib lapse aju need tunded halbade omadustena ümbritsevale (projektsioon): nii tekivad vihased kollid, tuld sülitavad suitsuandurid, mõnikord ka pahad ja kadedad lasteaiakaaslased jne. Võib juhtuda ka nii, et laps teeb mingisuguse teo, mis ei ole heakskiidetud. Näiteks tõukab teist last. Ta ise on olnud kuri, kuid ei suuda sellega leppida. Öösel näeb laps aga unes hirmsat draakonit. Nii asetab tema aju agressiivsuse endast väljapoole. Mitte tema ise ei ole kuri vaid draakon on kuri.

Last saab aidata tema tundeid aktsepteerides. Talle saab selgitada, et mõnikord ongi kurb või kuri tunne. Mõnikord tuntakse kellegi vastu viha ja seda saab sõnadega välja öelda. Kuna laps õpib eelkõige mudeli, mitte niivõrd sõnade järgi, saate täiskasvanuna olla eeskujuks oma emotsioonide väljendamisel. Kui olete kurb, siis ütlete, et olete praegu kurb ja kui olete vihane, siis annate sellest teada. Lapse jaoks on õppimiskohaks ka see, kui ta näeb, kuidas te oma negatiivsete tunnetega toime tulete: Olen küll kurb, aga see läheb mööda. Teen endale tassi teed, natuke puhkan ja ongi juba natuke parem olla.

Lastele loetavad/ jutustatavad muinasjutud on heaks pingete maandajaks. Laps saab samastuda kangelasega, keda ohustavad erinevad pahad, kurjad, salakavalad jne. tegelased. Nii saab laps kontakti oma peidus olevate negatiivsete tunnetega. Muinasjutt lõpeb aga ikkagi ju hästi. Pealegi on ju kõrval täiskasvanu, kellega saab kuuldut arutada ja kellelt saab ikka tuge ja lohutust.

Enne magamaminekut võiks julgustada last rääkima, mis oli päeva jooksul rasket või hirmutavat. Ta võiks ka möödunud päevast pildi joonistada. Seejuures saab ta rääkida, mida pildil on kujutatud ja mida need kujutatud tegelased teevad, mõtlevad, räägivad. Mõnes peres on murede jaoks ilus väikese tabalukuga karbke, kuhu siis mured ööseks peitu panna.

Soovin teile kõike head!

1 lugeja arvab, et see vastus oli abistav.

Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!