Tere !
Mure selline,et minu 1,6 kuune tütar viskab asju. Näitkes annan talle juua midagi alguses joob ära küsib juurde ja siis lihtsalt kallab maha ja viskab joogitopsi põrandale Toiduga samamoodi kui meeldi midagi või enam ei soovi siis kordub sama asi. Olen täitsa mures kuna sügisest lasteaeda ja seal ka nii tegema hakkab. Räägin talle,et nii ei tohi teha asjad lähevad kakti siiani tulutult. Mida teha ?
Kirjutate, et teie pooleteistaastane laps vahel viskab toidunõusid ja ka toitu maha, olete mures ja ei mõista, mis sellise käitumise taga on. Räägite lapsele, miks selline käitumine on ebakohane, kuid käitumine kordub endiselt ja kuna teie väikelaps läheb sügisest lasteaeda, muretsete, kui asjade loopimine ka seal jätkub.
Lapse käitumine on ajendatud vajadustest (nagu kõikidel inimestel, sh täiskasvanutel). Vajadus ei pea olema seotud vaid negatiivsete asjadega,- et ta ei saa midagi, mida ta tahab, või ta enam ei taha midagi (süüa/juua). Ka uudishimu ja soov katsetada on vajadus. Lapse jaoks on põnev näha, kuidas asjad kukuvad ja katki lähevad. Leidke lapsele võimalusi mänguks ja katsetusteks. Näiteks vannis võib ta võtta plasttopsi ja seda vette kukutada, veega plätserdada, samuti saab ta seda kraanikausis. Kui laps aga laualt tassi või kausi võtab ja seda maha tahab visata, siis öelgegi neid asju, mida te juba ise kirjeldasite. Näiteks „Ei tohi toidunõusid maha visata. Need lähevad katki ja mulle ei meeldi seda sodi koristada. Mängitakse vannis“ või siis „Nõusid ei loobita. Kui tahad visata, siis võta pall“. Neid asju peate ütlema jällegi korduvalt. Ei maksa loota, et mõne korra ütlemise järel 2-aastane ennast muudab. Tal võtab arusaamine veel aega, kuna tema aju areng/võimekus on hetkel suuteline vaid hetkeks teie keeldu meeles hoidma. Ta tõepoolest unustab teie keelu koheselt ja ka seetõttu teeb ta korduvalt samu ebakohaseid asju.
Kui laps loobib asju vihaga, siis tuleb talle õpetada viha välja elamiseks muid viise. Peegeldage talle tema tundeid tagasi. Näiteks „Sa oled vihane, et ma ei luba sul toiduga mängida. Sa võid vihane olla, aga kaussi ei tohi maha visata“. Viha ja sellega seotud teised negatiivsed tunded on loomulikud, me kõik kogeme neid aeg ajalt. Oluline on viis, kuidas laps oma viha näitab. Tundeid peegeldades annate talle sõnavara, kuidas ennast väljendada ning siis ta ei pea enam asju loopima. Karistamisest ja noomimisest pole kasu, sest laps ei õpi siis tunnetega toime tulekut.
Nagu enamus lapse arenguga /kasvamisega kaasnevatest probleemidest, mööduvad ka asjade loopimise probleemid. Oluline, et oleksite lapsele teejuhiks (rahulik ja end selgelt kehtestav täiskasvanu) ja näitaksite ette, kuidas käituda.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
