Nimelt on minul problem selles, et 6 a poiss pissib aeg-ajalt lasteaias pyksi. Kodus seda probleemi pole aga ilmneb just lasteaias. Seda teeb ta siis kas yksikutel päevadel aga yldiselt on see periooditi.
Et on olnud mitu päeva järjest selline mure, siis läheb m6neks ajaks yle ja siis tekib jälle.
Lisaks katsub ta tihti oma suguelundeid. Seda läbi pykste v6i ka saunas käies paljalt. Seda teeb ta ka teiste ees. See on kestnud juba pikalt. Algul sai arvatud, et arenguga kaasnev, avastab end aga mida kauem jätkub , seda enam muret tekitab. Sygisel saab juba 7a.
Kodus eks on ka pingeid, sest mina olen närvis. Talle kyll seda välja ei näita aga nad ju tunnetavad. Minu pinged seoses toga, samuti on uus mees k6rval. Nad saavad kyll hästi läbi kuid ega yhelegi lapsele ei meeldi kui riieldakse v6i öeldakse midagi, mis ei meeldi neile.
Ei ole ise väga tähelepanu pööranud sellele katsumisele, et läheb mööda aga no samas tunnen,et midagi peaks tegema. Samuti kuidas aidata teda sellega,et enam pyksi ei pissiks. Ta on muidu selle koha pealt väga tubli olnud ja öösiti pyksi pissimine on pärast mähkmetest loobumist olnud harv näht.
Igal juhul tagasisidet ootama jäädes.
Märkisite oma kirjas väga täpselt, et kodus on pingeid- ja et laps tajub neid. Lapsed reageerivadki muutustele, ebakindlusele/segadusele mitte sõnadega, vaid pigem käitumuslikult. Kui olete ise mures ja ärevil seoses tööteemadega ja seda ka käitumuslikult või sõnades väljendate, kandub teie ärevus ka lapsele. Teiseks nimetasite oma uut meest- lapsel võtab kohanemine vanema uue elukaaslasega aega keskmiselt nii mitu aastat, kui vana ta uue pereliikme lisandudes oli. Mida tahan öelda, et kasvatusteemad peaksid teie peres veel teie kui ema kanda jääma, kasuisa saab osaleda selles alles siis, kui neil kahel on tekkinud usaldussuhe. Riidlemised/pahandamised seda ei toeta.
Enurees, ehk allapissimine on psühhosomaatiline reaktsioon, mille kaudu saame vanematena aru- et lapsel on probleem. Kuna allapissimine toimub vaid lasteaias, võiksite kasvatajatelt täpsemalt uurida, kuidas teie pojal rühmas läheb. Mis tekitab temas pingeid? On seal kiusamist, lapsel vähe eduelamusi õppetöös, pinged sotsiaalsetes suhetes?
On äärmiselt oluline, et lapsega suhtlemine käiks positiivsel toonil. Pahandamine, oma pettumuse väljendamine, narrimine, karistamine (hüvede keelamine, äravõtmine või äravõtmisega ähvardamine) allapissimise kaotamiseks ei tööta, nende ebakohaste meetodite rakendamise ainus tulemus on lapse enesehinnagu alandamine.
See-eest tunnustage oma poega alati, kui tal on olnud lasteaias kuiv lõunauinak. Samamoodi peaksid toimetama ka kasvatajad.
Mis veel aitab- olge hästi tähelepanelik, märgake lapse häid külgi, positiivseid omadusi, ja oskusi. Tooge alati esile tema õnnestumisi (ükskõik siis, mis vallas), nimetage lapsele alati, kuidas ta teid rõõmustab (on see mingi käitumine, hoiak, saavutus). Sellega toetate tema positiivset minakuvandit ja jõustate enesehinnangut- , ning soodustate sellega lapse võimekust enureesiga toime tulla.
Lapse jaoks on tähtis luua posiivne ja toetav kodune õhustik. Sellele saate kaasa aidata, kui tegeleta oma lapsega minimaalselt pool tundi päevas üks-ühele. Seda aega nimetame sina-mina ajaks ja see tähendab, et sel ajal pühendute vaid lapsele. Laske lapsel valida talle meeldiv tegevus, on see siis raamatu vaatamine/lugemine, lauamäng, legod...jalutuskäik jne jne- mis iganes teie laps soovib koos teiega teha. Selliselt saadav jäägitu tähelepanu kinnitab lapsele, et ta on teile oluline ja kallis, te tõeliselt armastate teda! See on see, mida lapsed vajavad.
Positiivse ja turvalise õhustiku loomiseks lapsele tuleb teil tegeleda ka enda stressoritega, leida lahendusi pinget tekitavatele olukordadele,- või kui töö juures otseselt probleemiga tegeleda pole võimalik (on nö paratamatu), tuleb leida aega oma emotsionaalse stabiilsuse taastamiseks (pingemaandamine)- kas on see trenn, meditatsioon, hobid-harrastused.
Enureesi teemalistest kirjutistest võib lugeda, et abiks võib olla, kui reguleerite lapse vedelikutarbimist. Lasteaias saab kasvataja anda lõunasöögi ajal näiteks pool joogist, teise poole peale lõunaund. Samuti jälgida lapse wc-kasutust enne lõunauinakut.
Kui siinkirjutatud soovitused paari kuuga tulemusi ei anna, soovitan teil kontakteeruda oma kodukohas asuva inkotoaga. Seal saate oma ala spetsialistidelt nõustamist ja abi, kuidas veel oma last enureesi osas aidata. Inkotoast saab laenutada alarmaparaati, mis on veel üks vahend ja võimalus enureesiga toimetulekul. Infot leiate aadressilt: www.kuivaks.ee
Sealt saate menüüst edasi otsida enurees lingi alt oma kodukoha inkotoa andmed, ravi võimalused jne.
Loodan, et kas siis omal jõul (koostöös kasvatajatega), või inkotoa spetsialistide abiga saate peagi pissiprobleemist jagu!
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
