Tere!
Minul selline mure pojaga,et ta ei reageeri nimele,tema silmside on lühiajaline ja ta ei räägi ühtegi arusaadavat sõna,ainult vahel kuulen kõnet,millest ta vast ainult ise aru saab.Olen väga mures ja tahaks teada,kas see kindlasti tähendab seda,et tal võib olla autism.Kui ta pisem oli ,siis oli ikka kuulda vahel sõnu nagu emme ja amma,nüüd on need sõnad sootuks kadunud.Vahepeal arvasin,et ehk kõrvakuulmisega probleemid,kuid peale kontrolli selgus ,et kõik ok.Kui tal on mingi soov või ta vajab abi,siis ta võtab mul käest kinni ja osutab sellele mida vajab.Veel on probleem söömisega.Ta ei taha üldse süüa,sellega käib kaasa nutt ja jonn.Ise ei soovi ta käsi kasutada,lusikat pihku ikka ei pane küll,see eest teab täpselt kus meil kommid asuvad,mille suhu panemisega meil probleemi pole.Nüüd ei teagi mida mõelda,kas on tal arengu mahajäämus või midagi muud.Perearst ainult mainis,et peaümbermõõt on 46 cm ,mis on tema vanuses väikesevõitu,kuid mida edasi teha ta ei öelnud.Neuroloogil ka käisime,kuid seal ma ka targemaks ei saanud.Palun ,ehk oskate mind juhendada ja aidata,mida ma edasi tegema pean ja kelle poole pöörduma?Ahjaa paaril viimasel päeval olen tähele pannud,et laps pööritab lühiajaliselt silmadega kuidagi imelikult.Enam ei teagi mida mõelda.Ettetänades "kompu"
Teie poeg on praegu veel liiga väike, et oletada, millest need kirjeldatud tähelepanekud räägivad. Mõistan, et teie mure oma lapse pärast on suur ja te ei saa rahu enne, kui keegi asjatundlik spetsialist tooks selgust. Hea, et olete juba mitme arstiga saanud konsulteerida ja küllap nad oleks juba midagi väitnud, kui selleks oleks põhjust olnud. Seda enam on alusetu ja liialt enntalik kirja teel midagi oletada või lisada. Isegi kui need märgid on sarnased näiteks autismile, siis täpsemalt selgub see ikka alles umbes 5.eluaastal. Lisan veel, et autismi vorme on ka väga erinevaid ja autislikud jooned, pole seesama, mis autism. Seni aga pole alust midagi kindlalt väita. Praegu võib aga olla esmatähtis, et te liialt ei muretseks ette, kuigi mõistan, et teadmatus röövib meelerahu.
Mõelda võib ju ka nii, et kas teie lapsel oleks diagnoos või mitte, vajab ta oma arenguks ikka eelkõige oma vanemaid, hoolitsust, vajaduste märkamist ja arvestamist nagu iga laps. Isegi kui teie lapsel on omad eripärad, siis teie vanemana saate nendega arvestada nii palju kui võimalik. Kui teie poeg areneb veidi tavapäratult ja ei tee oma vanuses kõike seda, mida teised, ei allu nö keskmistele normidele, siis seegi ei viita otseselt veel mitte millelegi. Kuigi praegu on teil raske teadmatust taluda, on siiski oluline, et te nö igaks juhuks ei muretseks ette. Teie laps vajab vanemaid, kes ei ole pidevas mures ja hirmul. Lapse kasvades ja kui murettekitavaid märke on jätkuvalt, siis jagage neid arstiga, külastage neuroloogi või mõnd muud spetsialisti. Kui aga soovite siiski praegu lisaks lugeda täiendavat infot autismi kohta, siis on olemas vastav koduleht: www.autism.ee.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
