Tere, minu väike 10 kuune laps ei taha üldse magada. Juba sünnist saati on ta kehvalt magama jäänud. Päeval teeb enamasti voodis vaid 30 min uinakuid, vankris magab 2 tundi. Öösiti on kuni 8 kuuni maganud hästi, tõusnud üles korra või paar. Peale 8 elukuud tõuseb üles keskmiselt 4-5 korda öö jooksul.
Magama panek on alati olnud keeruline, võtab kaua aega. Eriti nüüd on asi hulluks läinud, enne magama jäämist röögib pool tuni ja siis väsib ja uinub. Juba ainult voodisse pikali panek ajab teda röökima. Olen alati ta juures ja rahustan, aga sellest pole kasu. Ta on sünnist saadik maganud minu kõrval, lähedusest ei peaks puudus olema. Ainus asi, mis rahustab on rind. Lutti ta eriti ei taha. Ise on ta väga rõõmus ja energiline. Olen proovinud magama minekut meeldivaks teha, vaatame koos raamatut ja laulan talle. See kõik talle meeldib, aga nii kui pikali paned hakkab karjuma või ajab ennast püsti ja keeldub magamast. Päeval sama lugu. Ta võib olla väga väsinud, aga ta ei jää praktiliselt kunagi kegelt magama.
Ma ei oska enam midagi teha, olen lootnud, et kasvab sellest välja, aga asi läheb aina hullemaks.
Põhjuseid, miks osad lapsed raskesti magama jäävad või rahutult magavad on väga mitmeid. Allpool mõned võimalikud põhjused, miks see nii on ja mida võiks teha.
• Nagu ma aru saan, siis on teie lapse päevauni vahel vaid 30 minutit. Kas neil päevadel magab ta ka öösel rahutumalt? Enamasti ebaregulaarne ja lühike või pealiskaudne päevauni rikub ka ööune. Kui vähegi võimalik, siis proovige päevakava võimalikult paigas hoida, et uneajad oleksid alati ühel ajal. Kui laps voodis magades 30 minuti pärast ärkab, siis võiks abi olla, kui lasta tal natuke ise sahmerdada ja vaadata, kas ta uinub. Kui ta nutab, siis minna tema voodi juurde ja panna näiteks rahustuseks oma käsi tema peale. Sülle võtta ja temaga rääkida pole vaja. Pigem anda igat moodi märku, et on magamise aeg. Hea, kui saate lapse toas ka ise pikutada ja näidata, et on tõepooleest magamise aeg.
• Samuti muudab õhtuse ja tegelikult ka päevase uinumise keerulisemaks, kui laps on üleväsinud/ülestimuleeritud. Une eelsed nutud võivad mõne lapse jaoks olla täiesti vajalikud, et rahuneda. On väga hea, et nutva lapse juures olete, sest nii on lapsel turvaline. Nuttu ei peaks maha suruma ja näiteks imetamist kasutama. Silitage last ja aktsepteerige tema tugevaid tundeid.
• Pikali panemisel nutmine võib ju ka seotud olla lapse lahusolekuhirmuga. Uni tähendab tema jaoks ju oma kõige lähedasematest eemal olekut. Vaadake, kuidas laps päeval teie lahkumisega toime tuleb. Kui ta pole harjunud teist eemal olema, siis võiks hakata päeval tasapisi lahusolekut harjutama. Näiteks peitust mängides. Peidate end teki alla ja siis tulete sealt jälle välja. Lähete vannituppa ja ütlete talle rõõmsalt „Oota“ ja siis tulete peagi sealt rõõmsalt tagasi. Andke talle võimalusi kogeda, et te lähete ja tulete siis jälle tagasi. Magama jäämise juures võiksite ka esialgu edasi olla. Näiteks esimesed päevad või nädal tema voodi kõrval, siis lihtsalt toa keskel ja seejärel ukse juures ja siis ukse taga. Öelge talle rahustavalt „olen siin, kõik on hästi“.
• Öised korduvad ärkamised võivad olla seotud ka uute ja võimsate oskuste arenguga. Näiteks hakkab laps end toe najal püsti ajama või isegi sammuma. Tema jaoks on see nii võimas arenguhüpe ja elu muutus, et rikub paraku ka une. Ega siis polegi muud teha, kui hoida päevakava rangelt paigas ja uinumiste juures olla.
• Uinumise raskuse taga võib ka olla see, et laps ei ole veel ise uinumist ära õppinud. Sageli lapse süles unele kussutamine või rinnaotsas magama uinutamine paneb last magama jäämist just nende tegevustega seostama. Kirjutasite, et laps on senini teie kõrval maganud Kas see võib olla tema uneseos? Sellest hetkest, kui talle enam varem kujundatud uneseoseid ei pakuta, siis peab ta looma uued ja tekivad samuti uinumisraskused. Kui tal veel pole, siis tehke ta sõbraks mõne lapi kujulise uneloomaga/tekikesega või mõne muu pehme kaisuloomaga. Mõnele lapsele meeldib aga padjapüür või ema särk. Katsetage erinevaid asju ja andke lapsele aega harjuda.
• Kõik lapsed ärkavad öösel mitmeid kordi. Eelpool nimetatud põhjused võivad raskendada tema iseuinumist. Kui ta hakkab öösel nutma või voodis sahmerdama, siis ärge rääkige temaga ega võtke sülle. Pime tuba annab talle samuti mõista, et on magamise aeg. Vahel kulub lastel ikka omajagu aega, et taas magama jääda.
Kuigi see on teile raske ja väsitav, siis on esimene eluaasta ikkagi aeg, mil laps õpib ise magama ja areneb kiiresti. Et te ise jaksaksite, siis proovige kedagi appi kutsuda last öösel rahustama. Nii saate ise segamatult aeg-ajalt ennast välja puhata. Samuti olge valmis katsetama erinevaid viise, mis teie last aitavad, sest iga laps on täiesti erinev. Häid nippe leiab veel järgmistest raamatutest:
E. Pantley “Nututa uni” (2014)
T. Hall “Päästke meie uni” (Ersen 2009)
