Tere
Minul on selline mure, et minu 5a tütar pissib voodisse. Ta oli 2.5 a kui lõpetas täielikult püksi pissimise ja veel nii hästi et 1.5 aasta jooksul ei juhtunud tal isegi mitte kordagi kogemata püksi. Kannatas ära kui vaja ja kõik oli hästi. Kui ta sai nelja aastaseks siis kuuaega hiljem hakkas ta päevapealt pissima voodisse ja iga jumala päev nii lõuna uinakute aeg kui ka öösiti. Niisama päevasel ajal ei olnud ka tilka püksis, käis ilusti probleeme ei olnud. Vahest harva kas kord nädalas võis kuivaks ka jääda ja seda just lõuna uinaku ajal. Käisime Tartus kõik võimalikud põie ja neerude uuringud läbi kus oli kõik korras, pidamine, maht jne jne..isegi adenoide vaadati ehk on see seotud.. Minul tuttavad ütlesid et on kõrvadega seotud, arst lükkab ümber aga kui seostada siis tõesti kuuaega enne pissimist oli tal esmakordselt kõrvapõletik ja pärast seda pissimine algaski ja oleme sellega kimpus siianigi...nii kui tuleb nohu nii kohe kõrvad põletikus...no ei tea kas on seotud või mitte aga mu tüdruk on 5.5a ja ikka veel pissib..üks väike periood oli kus ta 3 nädalat pissis ainult neljapäeviti lõunast ..no öösel nagunii koguaeg vbla korda kaks kuus on kuiv...Ise ta väidab et ta ei tunne ja tõesti ta on väga sügava unega, aga paljud on ja ei pissi ju..läbi on käinud ka mõte stressist..aga meil tol perioodil kui algas kõik ei olnud mingeid pere probleeme meie arvates ja mingi hetk peaks see mööduv olema või mis? Alguses me me pahandasime siis proovisime öösel pissitada.. 3 korda panime potile ja ta jõudis vahepeal ka veel teha..lisaks proovisime potitada läbi une..ja ka äratamisega..ka meelitamisega ..premeerimisega..ma ei tea mis kõike veel..alguses järjest 4 kuud proovisime kõik iga mingi perioodi jooksul..ja voodi oli märg! PS ta ei ärka märja voodi peale ülesse..magab nii et hommikuks võib kuiv ka olla kõik aind hais üleval. Lõpuks pool aastat hiljem loobusime ja otsustasime talle aega anda ostsime mässud ja me oleme ikka veel siin samas punktis muutusteta..nüüd on nii 50% nädalast on lasteaias märgamist..vahest rohkem vahest vähem ..kodus öösiti praktiliselt koguaeg või üldse magamise aeg.
Palun nõu..igal pool on kas üks või teine variant aga mul on kõik korraga..märgab, ei ärka, ei motiveeri miski, pole probleeme ( vist), pole haigust. Muidu poleks muret kui ta tõesti on selline, et noh ei oskagi vms..aga ta 1.5a ei pissinud püksi KORDAGI..kummaline.
Tänud ette nõuannete eest!
Lisaks võin veel mainida et oleme motiveerinud ka kasvatajaga koos kommiga..ja siis oligi see kus ta kolme nädala jooksul pissis ainult neljapäeviti ja siis ei motiveerinud see teda ka enam..Ma ei ole riielnud temaga et ta pissib olen rääkinud et ehk ta prooviks..ta kurdab et ta ei tunne kui tuleb..siis alles nüüd tuli pisiasi välja et ta ütles et ma pahandan kui ta pärast veel pissile tahab..jah meil oli periood kui ta tahtis pissile iga 5 min tagant et ei peaks magama minema ja nii me üritasime teda magama saada vahest TUNDE.. max oli 3h..rahuldade kõiki tema vajadusi öösel kell 11 ja 12..ja lõpuks ma pärast käiku enne uinumist tõesti keelasin..aga sellest on möödas juba rohkem kui aasta kas mõjub ikka veel? Ma olen kasutanud kõike..rääkinud kui kole see on ja kas häbi pole kuni suure tunnustamiseni suurte eesmärkideni et kui alguses nii palju päevi saab kuiv olla saab selle või kui terve nädala saab seda mid ata koguaeg tahab aga me ei jõua selleni..tuleb ikka piss vahele..juba julgen pakkuda et 10 kuud ikka ma olen kiitnud ja paitand ja kallistanud kui ta kuiv on ja me rõõmustame ta ise ka on jube õnnelik...aga ta ei tunne ka häbi pissimise ees...see on tema jaoks normaalne olenemata et ma olen rääkinud et teie rühmas ju keegi ei tee..tema ütleb et üks teeb..küsisin kas tahab tema moodi olla, ütles et eii ..aga on ju siis..teised ei tee siis...aga tulemusteta..ma ei tea mida ma tegema või ütlema pean, tundub et justkui oleks psühholoogiline või sügav uni, muud varianti pole..nõelravi ?
Lapse enurees on teile emana tõeliseks väljakutseks, oma sõnul olete aasta jooksul, mil probleem on esinenud- proovinud nii hea kui kurjaga. Seni kahjuks tulutult. Kindlasti ongi see frustreeriv, kui koguaeg tuleb tegeleda märgade voodipesudega, mis teeb lisatööd ja siia lisandub kindlasti ka emotsionaalne surve ja segadus- mis siis ikka teie viieaastase tütrega lahti on, et varem kenasti kuivana püsinud laps ühel hetkel magamise ajal alla tegema hakkas...
Hea, et olete lasknud lapsele teha ära meditsiinilised uuringud, et välistada füüsilise tervisega seotud hädad.
On äärmiselt oluline, et jätkaksite oma lapsega suhtlemist positiivsel toonil. Pahandamine, oma pettumuse väljendamine, narrimine, karistamine (hüvede keelamine, äravõtmine või äravõtmisega ähvardamine) ei tööta, nende ebakohaste meetodite rakendamise ainus tulemus on lapse enesehinnagu alandamine.
See-eest tunnustage oma tütart alati, kui tal on olnud kuiv öö.
Üldiselt- olge hästi tähelepanelik ja tundlik tütre osas, märgake tema häid külgi, positiivseid omadusi, ja oskusi. Tooge alati esile tema õnnestumisi (ükskõik siis, mis vallas), nimetage lapsele alati, kuidas ta teid rõõmustab (on see mingi käitumine, hoiak, saavutus). Sellega toetate tema positiivset minakuvandit ja jõustate enesehinnangut- , ning soodustate sellega lapse võimekust enureesiga toime tulla. Lapse jaoks on tähtis luua posiivne ja toetav kodune õhustik. Sellele saate kaasa aidata, kui tegeleta oma lapsega minimaalselt pool tundi päevas üks-ühele. Seda aega nimetame sina-mina ajaks ja see tähendab, et sel ajal pühendute vaid lapsele. Laske lapsel valida talle meeldiv tegevus, on see siis raamatu vaatamine/lugemine, lauamäng, nukud, legod...jalutuskäik jne jne- mis iganes teie laps soovib koos teiega teha. Selliselt saadav jäägitu tähelepanu kinnitab lapsele, et ta on teile oluline ja kallis, te tõeliselt armastate teda! See on see, mida lapsed vajavad.
Vajadusel saate oma abikaasaga aega jagada, lapsele on ka oma isaga suhtlemine väga oluline.
Enureesi teemalistest kirjutistest võib lugeda, et abiks võib olla, kui reguleerite lapse vedelikutarbimist. Hiljemalt 1,5 tundi enne öist magamaminekut enam juua ei anta, ka lasteaias saab kasvataja anda lõunasöögi ajal näiteks pool joogist, teise poole peale lõunaund.
Pampersitest võiksite ikkagi loobuda, need mõjuvad lapse enesehinnangule kehvasti. Soetage niiskustpidav aluslina, kate ning kui voodi on lapse ärgates märg, kaasake ta rahulikult linade vahetusse. Proovige ise olla rahulik, mitte märga voodit nähes ärrituda, negatiivselt reageerida (see nõuab muidugi teilt eneseületust). Ärge tehke toimunust sündmust! On märg, siis on. Kui on aga kuiv voodi, tunnustage ja näidake välja oma rõõmu.
Lisaks soovitan teil kontakteeruda oma kodukohas asuva inkotoaga. Seal saate oma ala spetsialistidelt nõustamist ja abi, kuidas veel oma last enureesi osas aidata. Inkotoast saab laenutada alarmaparaati, mis on veel üks vahend ja võimalus enureesiga toimetulekul. Infot leiate aadressilt: www.kuivaks.ee
Sealt saate menüüst edasi otsida enurees lingi alt oma kodukoha inkotoa andmed, ravi võimalused jne.
Loodan, et kas siis omal jõul, või inkotoa spetsialistide abiga saate peagi pissiprobleemist jagu. Uskuge, teil on vahva ja igati normaalne tütreke, tundke temast rõõmu!
Tere, tänan vastuse eest!
Isaga on tal väga head ja soojad suhted. Nad on väga lähedased ja elame koos.
Üldjuhul katsume sellest pissimise teemast mitte välja teha ja võimalik et see on ka viga sest tema jaoks olekski see kui üks normaalne osa, ta isegi ei häbene seda vähemalt väidab ka nii.. Ma ei julge kahjuks nõustuda sellega et jätame mässud ära, mitte oma vaeva pärast vaid kuna ta ei ärka märja voodi peale ülesse ja mina ka öösel üldjuhul ei ärka et kontrollida kas ta on märg või mitte et linu vahetada ja pidžaamat ja pealegi peaks teda veel äratama mille peale ta jonnib. Ühesõnaga mure on selles et tal tekkis lõpuks allergia ka keha peale sellest pissist sest iga öö ta liguneb selle sees. Eks ta praegugi on super sügaja sest lasteaias on märg ja pärast on sügamist oi kui palju ja otseselt ei pesta teda seal vaid vahetatakse riideid, sest ega seal võimalusi ka ei ole. Hetkel kaasame teda sellesse et tema ise hoolitseb oma hommikuse mässimajanduse eest. vähemalt tüürime sinnapoole, ununeb vahest. Ta saab ka kõigest aru ja oleme rääkinud aga justkui ohkabki ja ütleb et ei tea miks nii.
Joogi piiramist olen teinud.. absoluutselt ei mõju..pigem ütleks et ta joob vähem kui kunagi varem...ehk peaks hoopis tagasi suurendama...enne magama minekut jälgime pidevalt et joomist oleks vähem kui sedagi.
Sellest inkotoast pole ma tõesti midagi kuulnud ja uurin kindlasti järele, tänan.
Kasvatajatega olen ka vestelnud ehk stressi teemal, et ehk ma ise ei näe..aga nemad ütlesid et ei, sellel lapsel küll stressimärke pole, ta on elurõõmus ja super hellik, väitsid et seda on aru saada kohe kui lapsel on mure vms....oh jah...läheme edasi ja uurime teie pakutud uusi võimalusi Tänan teid väga veelkord!
PS! Ma rõõmu tunnen temast, ja palju aga tahan et ta ka ise tunneks end hästi..ehk oleme miskit märkamata jätnud, seepärast üritangi leida mooduseid et see probleem lahendada
Postitusest on juba natuke aega möödas - kuidas on läinud?
Tahaksin natuke rääkida isiklikust kogemusest - ehk on lihtsalt abiks, sest ise olin ka üsna abitu, kui ei teadnud, kuidas minna edasi. Meie peres oli see probleem umbes 7-aastase poisiga, kes ka hakkas voodisse pissima öösiti. See on alguses väga frustreeriv: pidev linade vahetus, öö riiete pesu, rääkisime, ähvardasime, üritasime mõista ning probleem ikkagi jätkus. Mähkmete peale me üldse ei mõelnud (liiga suur selleks) ning kuna oli aru saada, et see ei ole juhuslik ega kindlasti mitte tahtlik, uurisin, mida veel teha saab. Tegelikult tagantjärgi sellele mõeldes: ka kõik positiivne, head muutused elus, ülirõõmsad sündmused - kui need langevad ühele perioodile kokku, siis meie ülitundlikule lapsele tundus see sedasi mõjuvat. Ta magas ka rahulikult hommikuni, teda voodimärgamine öösel ei seganud, kuid muidugi sai ta aru, et see on probleem (esimese klassi poiss).
Mina sain abi just sellest alarmseadmest. Kuigi selle osas on ka vist erinevaid arvamusi, kuid mul on hea meel, et me selle laenutasime ja meie tõesti abi sellest saime. Rõhuda tuleb just positiivsele: selgitasime lapsele, miks ja kuidas seda kasutada, mis ta sellest arvab, tellisime koos ja võtsime nö rendile, pikendasime ühe kuu kaupa. Kokku kasutas laps seda seadet kolm kuus ning pärast seda ei ole vajadust olnud seda uuesti kasutada ja ka probleeme pole enam olnud. Positiivsuse hoidmiseks kleepis laps igal hommikul, kui voodi jäi kuivaks selle seadmega, kalendrisse ühe toreda kleepsu (kulutasin natuke raha ja ostsin vahvaid kleepse, et oleks tore vaadata ka), seda tegi ta mõni aeg ka pärast seadme kasutamise lõppemist.
Pidevast pissi sees olekust on jah allergia kerge tulema, kuid ma siiski julgustaksin mähkmeid enam mitte kasutama. Abi saab mõnes beebidele sobivast nahakreemist. Madratsi kaitseks ühekordsed aluslinad.
Ja veel: usun, et te nii teetegi, kuid kindlasti ei tohiks lapse murest rääkida kõvasti söögilauas teises otsas istuvale vanaemale või hea sõbra emale, nii et kõik kuulevad. Kuna teie tütar ka juba igati suur, siis see on ikkagi piinlik probleem ning kui sellest rääkida, siis vaikselt ja diskreetselt. Lapse tunded on ka väga olulised.
Ehk on ka emotsionaalsem laps - meie puhul on see kindlasti nii.
Tere RAQ
Meie jama käib ikka edasi jah motivatsiooniks on iga mitte pissimise eest 50 senti, kogub raha nuku maja jaoks..ülirõõmus on ta kui ei pissi ja seda on nüüd nii ja naa...emotsionaalsust tal jagub. Rääkida püüame sellest salaja ja olen ise ka õpetanud et räägime sellest diskreetselt mitte üle laua. Ma olen vist juba leppinud või harjunud või ma ei tea Ehk peaks ikka selle alarmi asja peale kuid ma kardan et ta muutub päris närvihaigeks. Kui vali ta on, ehk ehmatab päris?
Kuna olen teile varem vastanud, suunati antud kiri automaatselt minule.
Viis kuud peale teie esimest pöördumist on olukord öiste allapissimistega endiselt mureteemaks. Olete sisse seadnud lapse premeerimise süsteemi, kus ta iga kuiva öö eest saab 50 senti nukumaja jaoks.
On väga kohane, et pissimise teemat avatult ei lahata, samas ei tohiks see olla ka tabuteema, millest üldse rääkida ei tohiks. Oluline on, et märgade ööde järel ei pahandataks lapsega. Kui ta emotsioonid üle keevad, nagu aru saan...tuleks teil lapse muret kuulata ja talle rahulikult tagasi peegeldada sõnumi/tunde sisu. Sageli sellest piisab. Pole tarvis otseselt lohutada, lapsele piisab, kui ta tunneb, et vanem tõesti mõistab teda.
Aktiivsest kuulamisest saate lähemalt lugeda perekeskus Sina ja Mina kodulehelt: suhtlemisoskuste KKK.
Saan aru, et inkotoaga pole te veel ühendust võtnud. Julgustan teid ikkagi seda tegema, vaadake www.kuivaks.ee kodulehelt, kus asub teile kõige lähem inko nõustamistuba ja leppige kokku kohtumine- sealsed spetsialistid saavad juba täpselt vastata teie küsimustele ja teid aidata alarmseadme kasutamisel. Eesmärk on ikkagi lapse aitamine!
Tere
Tänan vastuse eest. Inkotoaga ma võtsin ühendust ja me isegi vestlesime sel teemal. leppisime kokku ka aja aga kahjuks need ajad ei sobi kohe mitte kuidagi minu tööaegadega kokku. Ütleme nii, et ma ei ole rohkem selle viie kuu jooksul tõesti midagi teinud..ta on rõõmus kui ei pissi siis ütleb et tal on mulle üllatus...aga pahandamist polegi, olen leppinud sellega ja lihtsalt ootan..see pahandamine lõppes kohe alguses suhteliselt. Mul ema soovitas lapsele aega anda ja ta nö rahule jätta. Nüüdseks on vahepeal olnud edusamme ja lagi on nädal pissimiseta.. sain endale ka nüüd kummimadratsi..nüüd peab valima aja mil hakata uuesti harjutama...ja vast alarm tuleks ka siin kasuks....ideaalne oleks kui see asi iseenesest kaoks aga mulle tundub et ei kao..aga ma ei suuda kuidagi leida seda perioodi mil ma saan endale võimaldada magamata ööd kus linasid tuleb vahetada ja uskuge mind, rohkem kui 1 kord öö jooksul...sest varasematest mälestusest või kui ta haige on olnud ja öö on magamata siis on pea et võimatu tööl olla ja veel kahe töö peal..istud ja nokid..võibolla see ongi viimase aasta probleemi tuum...või lihtsalt lootuse kaotus sest tegelikkuses oleme seda juba proovinud et ärkame ja vahetame ja seda tegime mehega kordamööda kuu vältel pärast mida oli väsimust näost näha .. ehk on see tema eripära ja kasvab sellest välja, loodame aga ma pole seda alarmi ja kummimadratsi varianti maha matnud
