Tere!
Meil kasvab kodus 2a8k tütar, kes on alati väga taiplik, mõistlik ja kiire arenguga olnud. Ainsad kohad, kus areng on keskmisest aeglasem on kõne ja potilkäimine. Rääkima on ta hakanud alles hiljuti (sõnu muidugi ütles varem), potile pole me teda seni saanud.
Hakkasime esimest korda proovima potile, kui ta oli umbes aastane või veidi väiksem. Talle ei meeldinud ja ei sundinud teda. Proovisime mõne aja pärast uuesti. Ajapikku polnud tal enam potil istumise vastu midagi ja ajuti (vahetult pärast ärkamist) tuli ka piss potti. Ta rõõmustas, valasime koos pissi ära, tõmbasime vett, pesime potti jne - kõik need toimingud talle väga meeldisid. Aga need pissimised olid juhuslikud ikkagi.
Et 2-aastaseks saamisel polnud ikkagi mingeid tulemusi, siis otsustasime suvel loobuda mähkmetest. Laps veetis 2 kuud ilma mähkmeteta päevasel ajal, käis regulaarselt potil, aga sinna midagi ei teinud (võibolla suve jooksul 5 korda midagi unise peaga tuli). Pissis püksi ja see ei häirinud teda üldse. Võis märgade pükstega olla kuni need uuesti ära kuivasid (vahepeal proovisime, et tal hakkaks endal ebamugav - see ei olnud läbiv käitumine). Me kunagi ei pahandanud temaga, kui piss tuli, püüdsime sellest kõigest võimalikult väikest numbrit teha. Vanaema saatis teda võimalikult tihti potile, eriti kui oli näha, et lapsel on pissihäda - sellest kõigest tuli selline stress tal, et laps võis 10 tundi pissi kinni hoida, et siis see kuskil salaja ära teha.
Saabus sügis, laps oli silmnähtavalt stressis, tulime maalt koju tagasi ja panime lapsele mähkmed uuesti jalga ning unustasime selle teema. Laps rahunes jälle. Kui lasteaeda tagasi läks, kus talle väga meeldib, siis seal ikka saadeti potile - see talle väga meeldis ja kui lasteaias mingi pidu oli, siis ka laps näitas õhinaga alati mänguasju, millega seal mängib, ja siis ka seda, et riiulist võib poti võtta ja siis sellel istuda. Ikkagi potti midagi ei tulnud. Ühel päeval kasvataja ütles, et tütar oli potti pissinud ja et küll kõik lasteaias rõõmustasid! Ka kodus tegi ta ükskord potti, hüppas püsti ja hüüdis - pissi tuli! Aga need jäid endiselt üksikuteks kordadeks.
Nüüd on kõne arenenud ja ta ütleb, et pissib potti, käib ise potil istumas, aga endiselt midagi ei tule. Ta hoiab lausa kinni mõlemaid hädasid. Nii palju on muutunud, et kui piss püksi tuleb (nädalavahetustel võtame mähmked ära), siis ta ise ütleb, et oi-oi-oi, pissi püksi, ja võtab püksid jalast ära ja viib pesumasinasse. Ja tihti tuleb tal see piss püksi vannitoas - ta ise läheb sinna. Aga kui potile panna, siis ei midagi. Küsib ka ise potile, aga ikka ei midagi.
Meil on elus toimunud teatud muutused küll, aga ta on nendega alati väga kiiresti kohanenud. Ja me oleme talle ka harjumiseks alati aega andnud:
1) hakkas lasteaias käima pooleteise aastaselt - 4 kuud enne uue tita sündimist. Et ta ei arvaks, et teda tita pärast ära saadetakse kodust. Armastas lasteaeda esimesest päevast peale - nuttis ainult, sest pidi ära tulema.
2) võrevoodist läks suure lapse voodisse ka mitu kuud enne lasteaeda ja uut titat, et ei arvaks, et tita hakkab tema voodis magama. Ei protesteerinud kordagi - esimesel päeval tõstis oma teki võrevoodisse tagasi, aga unustas peagi selle teema.
3) kui tita sündis, oli aasta 10 kuune, siis ignoreeris titat, aga talle liiga ei teinud. ta ei tahtnud küll, et ta meiega elab, aga omas siiski teatud empaatiavõimet tita suhtes: kurvastas, kui tita nuttis jne. nüüd on väikevend 10kuune ja tütar temaga harjunud ja ajuti mängivad ka koos, aga päris rahu ta vennaga teinud pole: üldiselt pahandab pidevalt vennaga ja keelab teda. Samas, kui räägime, et lähme õue, siis toob alati vennale ka jope, kallistab ja musitab teda ja aktsepteerib teda meie pere liikmena. Ei pahandanud, kui venna hakkas tema söögitoolis istuma ja istus ise õhinaga meiega koos päris toolil laua taga.
4) kolisime pärast maal olemist uude korterisse, kus tütar sai oma toa (oli siis pisut üle 2 aasta) - olime valmis, et ta tunneb end üksikuna, et tahab meie juurde magama tulla, kuid ta oli vaimustuses: kolimisega ei kaasnenud mingit stressi ega pahameelt, vastupidi. Ei kartnud üksinda magada ja kui tundis, siis kasutas juhust, et oma toa uks kinni panna ja iseseisvalt toimetada.
Ta on kõiges väga tubli, v.a. potti pissimises-kakamises.
Olen juba täitsa nõutu. Ta teab, et piss peaks potti tulema, ometi ei tule. Tema nukud pissivad-kakavad potti, aga temal endal ikkagi see ei õnnestu. Ma ei usu, et ta ei tea, kuidas see käib. Probleem on pigem psühholoogiline. Aga ma ei oska sellest kuidagi jagu saada.
Teie kirjast võib lugeda, et olete tütre kasvatusse suhtunud suure põhjalikkuse ja süsteemsusega. Olete püüdnud erinevaid olukordi ette näha ja tütre jaoks neid vähem stressitekitavaks muuta. Küllap seetõttu ongi teie 2a ja 8 k tütar olnud kiire arenguga ja taiplik. Siiski leiate te, et lapsel on mingi psühholoogiline probleem seoses potti pissimisega.
Tõepoolest, mitmed arengupsühholoogid peavad perioodi 1-3 eluaastani etapiks, kus laps aktiivselt tegeleb laiemalt öeldes igasuguse kinnihoidmise, kontrolli, mõjutamise, korra ja koratuse teemadega Nii kõne ja potiteemad kuuluvad kindlalt sellesse valdkonda. See on normaalne ja ootuspärane tsükkel ja mõnel lapsel avalduvad need teemad lihtsalt intensiivsemalt kui teistel. Kui laps potti ei pissi, siis teeb see mõnevõrra rahutuks, kuid usun, et te ei peaks liialt muretsema.
Võiksite mõelda, kas tütar saab piisavalt teha isiklikke eakohaseid valikuid. Kui valikute tegemise võimalusi on piisavalt, siis juhib see ehk tähelepanu pidevalt pissimise probleemilt ja tõenäoliselt hakkab siis ka piss justkui iseenesest rohkem potti tulema. Laps võiks valida erinevate valikus olevate riietusesemete vahel, erinevate mängude vahel, hommikusöögi pudrule pandava 2 erineva moosi vahel jne.
Tasuks ka mõtiskleda, kas peres on veel keegi, kes tunneb, et peab kõik õigesti tegema ja kontrolli säilitama. Laps võtab alateadlikult üle täiskasvanute suhtumise olukordadesse ja seda isegi siis, kui seda suhtumist ei ole otseselt sõnades väljendatud.
Ilmselt võis ka beebi sünd tekitada väikese arengulise regressiooni 1-3 eluaasta arenguetapi läbimises. Kergenduse ja pissimise iseenesest toimima hakkamise toob kotrolli ja peab/ ei pea teemade leevendumine.
Soovin teile rahulikku meelt!
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
