Tere
Laps on 2-aastane ja viimani aeg oli alustada lutivaba elu. Lutti oleme kasutanud ainult magamisel ja mitte kunagi niisama olemisel.
Nüüd on juba üle nädala olnud nii, et laps ei jää päeval magama ja kui see on paaril korral ka õnnestunud, siis kestab magamapanek üle 2 tunni kinldlasti ja on täis suurt nuttu. Ennem magas ilusti lõunaund enda voodis 2 h kindlasti ja nüüd tuleb selline kisa, kui juba voodisegi tòstan ta. Ööunne jääb ilusti oma voodisse ja kõik on hâsti, va see, et öösel tõuseb vähemalt ühe korra ülesse ja karjub nii kuis jaksab nagu mingi paanika oleks.
Olen juba nii mures, kuna laps on ju ikkagi nii väike ja peaks kindlasti magama päeval.
Ma kindlasti ei tahaks lutti tagasi anda. Olin nii lootusrikkas, et ca nädalaga peaks ju ikka harjuma…
Kas kellegil on sarnast kogemust ja kuidas asi lahenes?
Möödunud nädalast on teie 2-aastasel lapsel olnud suuri raskusi just päevase magamaminekuga - "võitlus" võib kesta isegi kuni kaks tundi ja toimub suure nutuga.
Küsite, kas selline vastupanu uinumisele ja reaktsioon lutist võõrutamisele on normaalne, teie lootsite, et nädalaga laps harjub.
Olukorrale, mis last frustreerib, reageerib ta nutuga (kisa, jalgade trampimise, maas visklemise, löömise jne), nutuga reguleerib laps oma ülekeevaid emotsioone ja teisalt annab teada, et tal on mure.
Hästi töötab, kui saate lapsevanemana aru, -lapsel on mingi rahuldamata vajadus (mure) ja ta ei suuda veel nii hästi oma negatiivseid emotsioone kontrollida ning parim, mida saate teha- lubage tal olla sellel hetkel just nii vihane, hüsteerias, nuttev, kui ta on. Samal ajal hoidke teda kindlalt oma süles (või istuge kõrval) ning rääkige- "Ma saan aru, et sa oled praegu kohe väga vihane! Sulle ei meeldi, et pead magama minema- ja lutti ka ei ole...". Last kuulates (sõnastate talle tagasi, mis tema käitumise taga (kodeeritud sõnum) võib olla) annate talle edasi oma hoiaku- te aktsepteerite teda (ka nutva, jonnivana).
Praegu peab teie väikelaps toime tulema suure muutusega, lutist võõrutamisega- lutt on lapsele turvalisuse pakkuja, asendades ema rinda ja sellest saadavat heaolutunnet ning muutustega kohanemine võtab oma aja. Kuna iga laps on unikaalne, ei saa teile ka konkretset aega nimetada, millal laps muutusega harjub. Olge ise rahulik ja toetav, see on teie lapsele kõige olulisem- kindlati aitab just teie enda rahu ja turvatunnet sisendav olek last kõige paremini rahustada.
Et last aidata ja toetada, võiksite lugeda mõnda kaasaegset kasvatusalast raamatut, näiteks: Thomas Gordon "Tark lapsevanem", Aletha Solter "Nutt ja jonnihood. Kuidas aidata lapsel oma tunnetega toime tulla?", Jesper Juuli raamatuid.
