Laps on aasta ja 6 kuud vana. Viimasel ajal on tekkinud hirm ootamatu duhtes. Samuti hakkab nutma kui nt. telekas naeb kedagi nutmas. Ning vaatasime multikat ja laps hakkas hirmuga nutma ja petis ennast minu kaissu. Kuidas sellistes olukordades käituda nii, et see lapsele parim oleks.
Lisaks on magama jaamisefa suured pribleemid peale luti ära viskamist - tihtipeale kestab see paar tundi. Laps lollitab ja jookseb mööda voodit kui piksli panna hakkab nutma. Samas magama on nõus ise tulema teeb rõõmuga koik toimingud ära enne magama minekut ning ronib ise voodisse teki alla. Tegu kaisu lapsega kes magab minuga samas voodis enamus oost. Magama jaab samuti minu kaisus.
Kuidas vanemana käituda, kui laps on hirmunud, ehmatanud ja nutab? Vanemana on hea teada, et hirmud kuuluvad paratamatult laste elu juurde ning eri vanuses lastel esineb erinevaid hirme.
Väikelapste maailmataju alles kujuneb ning paljuski on teda ümbritsev talle arusaamatu ning seetõttu ka hirmutav. Tasapisi, lapse kasvades lähevad hirmud väiksemaks, vähenevad ning taanduvad. Pooleteist-aastase lapse jaoks on näiteks hirmutavad erinevad valjud/ootamatud helid- kirjutate, et lapsel on tekkinud hirm ootamatu suhtes. Samuti kogevad sellles vanuses lapsed hirmu/kartust vanematest lahutatud saada, loomi, pimedust, suuri objekte jne.
Vanemana saate sellises olukorras oma last kõige paremal moel toetada, kui jääte ennekõike ise rahulikuks. Teie rahu ja kindlustunne kandub lapsele. Lisaks võtke ta sülle, nagu juba teetegi ning lihtsalt peegeldage lapsele tema kogetud tundeid tagasi, öeldes näiteks: "See tegelane multikas täitsa ehmatas sind" jne. Julgustage oma last oma kogetud tundeid väljendama- seda saab ta teha aga siis, kui olete talle andnud sõnavara, millega saab ta oma emotsioone väljendada.
Kindlasti tuleb vältida lapse hirmu naeruvääristamist, tühiseks tegemist, loogikaga veenmist jne- teie laps tunneb reaalset hirmu, tema mure on just nii suur, nagu ta välja näitab. Kohane on tema tundeid aktsepteerida ja olla lapse jaoks olemas.
Teine teie mureteema on seotud magama jäämisega. Lastearstid on leidnud, et keskmiselt õpivad lapsed iseseisvalt magama jääma umbes nelja-aastaselt. Seni on magamamajäämise õpetamine vanema ülesanne. Kuna iga muutus lapse elus väljendub kohanemisprobleemides, siis ka lutist võõrutamine on muutus ja sellega kohanemine võtab oma aja. Laps väljendab seda soovimatusega voodisse pikali jääda. Võite ka mõelda, et lapse õhtud oleksid vähemalt paar tundi enne uneaega rahulikud. Välistage müra, elevust tekitavad tegevused, keerake valgus vähemaks, telekas kinni. Head unerutiinid on omal kohal, ning loomulikult saate vanemana lapsele teada anda, mida ootate. Vaadake SinaMina kodulehelt korduma-kippuvad-küsimused alt, kuidas lapsega rääkida, nii et ta kuulaks.
ning lihtsalt peegeldage lapsele tema kogetud tundeid tagasi, öeldes näiteks: "See tegelane multikas täitsa ehmatas sind" jne. Julgustage oma last oma kogetud tundeid väljendama- seda saab ta teha aga siis, kui olete talle andnud sõnavara, millega saab ta oma emotsioone väljendada.