Olen hädas novembris 4 aastaseks saanud tütrega. Laps ei lähe praktiliselt kunagi ise potile pissile vahest ka kakale. Kui talle meelde tuletada, siis vastab, et tal ei ole häda, ometi on näha, et ta ise ka tunneb pissihäda, jalad on ristis ning suurest kannatamisest on silmad peaaegu märjad. Tulemuseks on märjad püksid. Öösel ei pissi ta kunagi voodise, vaid hõikab, et tahab potile. Päris kuiva aega ei ole vist kunagi olnudki. Potile hakkasime harjutama 1aaasta 6kuu vanuselt, mis möödus ka protestiga. Teadaolevalt pole ühtegi halba kogemust häda tegemisega olnud. Kõht ei ole kinni. Pole nõus minema ka koos emme või issiga (mõtlesime, et äkki ei taha üksi käia). Oleme proovinud mänguga. Oleme preemiaks kleepse kleepinud, mis toimis umbes 2 nädalat päris hästi, kuid ka ikka meeldetuletades ja vist hirmuga kleepsust ilma jääda. Lasteaias on sama. Lasteaias käib teist aastat ning tundub, et meeldib. Mingit elumuutust ei ole olnud.
Kipub vahest ka küüsi närima (pigem harva) ning lisandunud on kartus öösel oma voodis magada. Öölamp on olemas. Magab 2 aastat vanema õega samas toas 3 kuusest alates. Kaissu tulla pole kunagi keelatud, kuid nüüd on see muutunud igaöiseks tegevuseks.
Olen väga väsinud mängust "Sul on pissihäda, lähme potile. Ei, mul ei ole vaja". Olen mures. Millest see võib olla tingitud? Mis ma veel teha saaksin, et nii last, kui ennast aidata? Mis vanuseni on veel normaalne, et laps päeval püksi teeb? Praeguseks on olukord juba kogu pere jaoks pingeliseks muutunud.
Olete väga mures, et teie 4-aastane ei lähe ise pissile ja vahel ka kakale.Selles vanuses lastel võib üsna tihti sarnaseid muresid esineda, kuid umbes 5 eluaastaks võiks need teemad kontrolli alla saada.
Kirjeldate, et olete proovinud juba erinevaid nippe. Pissimine ja kakamine on aga füsioloogilised vajadused, mis on väga loomulikud. Seetõttu ei peaks 4 aastane pissil või kakal käima kas kleepsude nimel või siis hirmus, et vanemad kurvastavad. See on midagi, mida ei peaks tasustama või last kuidagi kritiseerima, kui tal ei õnnestu kuiv püsida. Pissimise seostamine erinevate tasudega võibki olla nii vana lapse jaoks üks põhjus, miks tal probleemid on.
Teie kirjast saan ka aru, et hetkel on olukord kogu pere jaoks pingeline. Pissimise ja kakamise teemadega on paraku veel ka nii, et mida enam pingeid see tekitab, seda enam probleem süveneb. Justkui nõiaring, sest pissile minek saab suure tähelepanu, mis omakorda tekitab ärevust ja vastumeelsust.
Seega oleks lahendus mõneks ajaks teemale reageerimine lõpetada. Kui näete, et lapsel on pissihäda, siis ärge öelge midagi. Kui teie ütlete lapsele "Sul on pissihäda, lähme potile", siis vastutate tema hädade eest justkui teie ning laps ei saa vastutust võtta. Samas on ta juba nii suur, et suudab vastutada küll. Kui ta saab kätte tunde, et ta ise otsustab, millal ta pissile läheb, siis annab see ka lapse iseseisvumisele palju juurde.
Seega jätke tähelepanuta, kui laps jalad ristis kannatab ning tehke oma tegemisi edasi. Nii vana laps teab väga hästi, mis temaga toimub ja et lahendus on vetsu minek. Kui ta tunneb, et vanemad enam selle teema peale ei reageeri, siis peaks ka ärevus väiksemaks minema ja teema kaduma. Alguses peate ilmselt leppima, et püksid saavad märjaks. Siis pole muud, kui andke rahulikult lapsele kuivad riided või veel parem oleks, kui laps saaks ise kapist riided kätte. Ärge kuidagi juhtunut kommenteerige. Varuge nii kannatust, kui ka aega.
Vanemate poolse kannatuse ja aja leidmine on ilmselt ühed keerulisemad osad selle asja juures. Ehk on abiks, kui teate, et lõpuks hakkavad kõik lapsed pissil käima ja teie rahulik olek on kiirema muutuse võti Leidke aega ka endale. Proovige kodust veidi eemale saada ja veidi lapsevanema rollist välja tulla. Puhanuna on alati kergem olukordi kõrvalt näha ja rahu säilitada.
Kirjeldate ka, et laps kipub teie voodisse ja vahel närib küüsi. Tundub, et needki teemad viitavad ärevusele, mida laps tajub ja mis temas ebakindlust tekitavad. Ehk on need pissimise teemaga seotud või siis mõne muu igapäevase pingega, üleelamisega. Näiteks liiga kiire elutempo, palju tegemisi, ülipõnevad ja tegusad päevad lasteaias jm. Lahenduseks võib olla, kui leiate veidi lisaaega, mil saate lapsega kahekesi midagi teha või teda lihtsalt kuulata.
3 lugejat arvavad, et see vastus oli abistav.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
Leidke aega ka endale. Proovige kodust veidi eemale saada ja veidi lapsevanema rollist välja tulla. Puhanuna on alati kergem olukordi kõrvalt näha ja rahu säilitada.