Ka meie tütar hammustas meid ja ka teisi selles vanuses. Keelamine mõjus küll, aga vaid kuni järgmise korrani. Olin päris nõutu, sest sinikad mu jalgadel olid ikka päris suured. Ära kadus see komme tal aga väga kiiresti pärast seda, kui panime ta 1.a. 6.k. vanuselt lasteaeda - nimelt oli seal üks noormees, kes veel tihedamini/ valusamini ja valimatumalt hammustas. Kui tütar oli maitsta saanud oma tegude vilju, ei tahtnud ta enam teistele haiget teha - seni ta lihtsalt tegelikult ei mõistnud, et tema tegu on teistele valus. Talle tegi ju nalja näha teiste valugrimassi. Poeg on meil praegu 10-kuune ja ei hammusta õnneks, veel.
Olen mõelnud, et kui poeg peaks hakkama hammustama, siis ilmselt hammustan teda vastu, et ta mõistaks, mida teised siis tunnevad. Tean, et see kõlab julmalt, kuid ega ma kavatsegi teda siis täiest jõust järada, vaid nii palju, et ta mõistaks, mis selline käitumine teisele poolele teeb. Oma kogemusest õpib laps siiski kõige paremini.
See vastuhammustamine mõjub vahel tõesti üsna kiiresti, kui seda teha samade emotsioonidega, nagu laps seda teeb. Aga see ei ole hea lahendus. Kõige lihtsam on viia laps endast konkreetselt kaugemale iga kord, kui ta seda teeb ehk anda talle selgesti teada, kui vastuvõetamatu selline käitumine on. Olen näinud sellist juhust, kus lapse hammustamine oli lõbus mäng, kuni ta ei suutnud eriti haiget teha, hiljem prooviti hammustamist vastuhammustamisega ja tutistamisega ravida, nüüd kisub see laps teisi veel juustest ka peale hammustamise.
Jah hammustas ka meie oma. Arstist tuttav ütles selle peale, et laps avastab maailma. Rääkida ta veel ei oska eriti ja seetõttu üritab käte, jalgadae ja hammustamisega end kuuldavaks ja nähtavaks teha. Kui hakata vastu hammustama, siis jah oht, et laps mõtleb, et see ongi normaalne. Meil läks ka peale mõnda kuud üle. Iga kord kui hakkas pisikesi hambaid sisse lööma, siis tõstsin endast eemale ja ütlesin, et emme saab haiget! Ikka u miljon korda tuli korrutada aga nüüd pole enam probleemi.
Psühhoanalüütikute järgi on lapsel 1,5 aastani oraalne arenguperiood,st, et laps tunnetab maailma suu kaudu. Suhu pannakse sel ajal kõike- seda, mis sinna sobib ja ka seda, mis sinna kohe mitte ei sobi. Nii läheb suu ka tutvuma teiste inimestega, aga et sellega valu kaasneb, seda suu ei tea.
Olgu selle eelneva jutuga, kuidas on, aga enamus vanemaid on oma lapselt korra või rohkem hammustada saanud. Ega ei oskagi mingit erilist nõu anda, kuidas seda lõpetada. Kindlasti sobib rahulik lapse eemale tõstmine ja ütlus, et mul on valus ja ma ei taha, et sa hammustad. Vastuhammustamine ei ole just kõige parem mõte, nagu osa kirjutajaid on arvanud. Võib olla võiks proovida ka ebameeldiva maitseelamusega. Kui on teada, millist kohta laps hammustab, siis võib sinna midagi ebameeldivat ( muidugi söödavat) peale määrida, nt sinepit. See ebameeldiv maitse ehk lõpetab ka hammustamise. Nutikaid võtteid ja rahulikku meelt.
peale määrida, nt sinepit. See ebameeldiv maitse ehk lõpetab ka hammustamise. Nutikaid võtteid ja rahulikku meelt.