Muutsin Su postituses suured tähed väikesteks - internetis pole suured tähed (caps lock) väga hea tava ja nii võib see segada mõnd foorumikasutajat.
Saan aru, et muretsed oma lapse pärast, kes enneaegsuse tõttu pimedaks jääb. Sa kardad, et ei suuda talle pakkuda kõike, mida ta vajab, sest ei oska ennast panna tema asemele.
Arvan, et alustuseks on Su lapsel vaja armastust nagu igal tavaliselgi lapsel. Tema pimedus kompenseeritakse muude aistingute tugevnemisega. Mänguasju jm esemeid pead näitamise asemel talle pihku andma, õpetama tundma erinevaid materjale ja pindu. Kodus võiks olla asjadel kindel koht ja süsteemid asjades aitavad tal paremini orienteeruda. Kindlasti ei tohi sa teda haletseda tema puude pärast - sellise suhtumisega üles kasvanud inimestel on sageli õpitud abitus. On ju pimedaid, kes elavad lausa omaette, nii et piisavalt toetust ja armastust ning ehk polegi tulevik nii sünge.
Ehk aitab ka http://www.pimedateliit.ee/index.php?main_id=68 ja www.pimedateliit.ee
Jõudu teile ja kalli pisikesele!
Ja kaldun arvama, et kõige rohkem abi olekski teiste samasuguste vanematega suhtlemisest.
Usun, et armastusest teil juba puudust ei tule. Kummaline, et mingi häda neil enneaegsetel ikka peab küljes olema...Justkui oleks kõik hästi, aga ei, ikka midagi areneb...
Tervitame siit Viljandist, ja kevade-suve paiku tahaks teid ikka näha. Huvitav, et me Tartusse samadel aegadel ei trehva. Paraneme kohapeal pandud kopsupõletiku diagnoosist. Mingi allergia on välja löönud...
Kui saaks kuidagi päris mailiaadressi kah....
Helistan ja küsin
Kallis Veronika. lugesin veel eile teie küsimus.Kogu aeg mõtlen teilt,kui vaatan oma lapse peal.Ma ise oma tilluke tütrega oli piire peal.Ta ka sügava enneaegne,mul oli 24+6 n.Liisale tegi silma opp.talle 3.k.sünnipäeval.(2004 a.).väga kiire tekkis 3 staadium.Meie elame Tartust.Oppi tegi Tallinnase.Mind kaasa ei võeti.Arst ütles ,et loodust on väga vähe.kui ta tuli tagasi kohe saadati reanimatsiooni.Seal ta oli 6 pikka päeva ja pikka öö.
Minuks see oli lõpp.Mind saadeti koju,kus ma olen ainult pikkali.Ma ei söönud,ei tahtnud kedagi näha,aga samal ajal kodus oli 8,a. tütar ka.Ma ainult mõtlesin,mis siis saab ,kui......Ausalt öelda -mõtted olnud erinevad.Praegu sellest ajast möödas 13,märtsis juba 2,a.aga teie kiri tagastas mind jalle selle hullu päevaks.
Ma lugesin pere ja kodu artikli,kus emad kirjutati kuidas nemad tegelevad oma lapsega kellel sama probleemid.Ärge kardke küsida appi ja nõu,teile ma arvan aitab iga inimene.Suhelge teise emaga,kui te koos võite rohkem teha oma lapsekese jaoks.Veel tahan öelda,et Tartus on kool kus õppivad lapsed nägimese puuega.Äkki seal ka saab midagi põhjalikumalt teada.
Ma soovin teile südamliku jõudu.Ja mõtlen teilt.
Kahjuks ei oska teile midagi konkreetselt aidata.Kuid ei saa jatta selle kiri vastamata.
P.S Minu laps kannab prille ja olime pidevalt silmaarsti kontrolli all.
