Tere
Mul on väga keeruline poja, nii ütles ka psühholoog tema kohta.
Hetkel aga vaevab mu südant hoopis konkreetne lause, mida ta on juba mitmendat korda õelnud.Eile, kui palusin tal üks müramisega seoses tegevus lõpetada, kuna võib väga haiget saada, siis vastas ta: ma tahangi haiget saada, ma ei hooli endast ja ma ei meeldi endale.Mulle ei meeldi mu hääl ka.
See teeb nii haiget, ma ei oska kuidagi seda aktiivset kuulamist rakendada, et teada saada mis tema hinge vaevab.Samas on poiss nii püsimatu, ei suuda ka pikemale dialoogile keskenduda.
Palun nõu!!
Olete emana väga murelik oma viieaastase, keerulise poja pärast, kelle poolt väljendatu viitab tema madalale enesehinnnagule.
Saan aru, et olete abi otsinud ka psühholoogilt, see on teist vastutustundlik ja hooliv samm. Loodetavasti teie koostöö jätkub, ning saate koostöös last toetada.
Keskendun oma vastuskirjas kahele asjale, kuidas anda positiivset tagasisidet lapse ning kuidas teda aktiivselt kuulata.
Mis iganes põhjused (isiksuslikud eripärad, haigus, kasvukeskkonna mõjud jne.) on teie väikese lapse enesepildi nii negatiivseks kujundanud,- saate teie emana teha igapäevaselt tööd, et seda positiivsemaks muuta.
Iga laps vajab kinnitust, et ta on armastatud ja eriline- seda saate pakkuda läbi ühiste meeldivate tegevuste, sõnadega väljendades ning läbi kehalise kontakti- puudutused, paitused, kallistused.
Iga laps vajab iga päev minimaalselt 15 minutit vanema poolt vaid talle pühendatud aega. Koosveedetud aega, mille käigus vanem on 100% kohal ja keskendub oma lapsele, mängides, rääkides, lugedes, jne .- tehes tegevusi, mis lapsele meeldib.
Leidke iga päev asju, mille kaudu saate lapsele edasi anda oma rahulolu/heameelt tema üle - need võivad olla väikesed asjad, näiteks: " Mul on hea meel, et sõid oma pudrukausi palumata tühjaks"; "Mind nii rõõmustab, kui koju tulles kallistad mind!"; "Rattasõit tuleb sul tõesti hästi välja, olen su üle uhke!" jn. jne. Selline positiivne tagasiside lapsele kinnitab talle, et on armastatud. Teada on, et kui suunata oma tähelepanu positiivsele (ja jätta negatiivne tagaplaanile, või rõhutamata), hakkab oodatud käitumine korduma ja laieneb.
Aktiivne kuulamine tähendab, et sõnastate ümber teise inimese poolt öeldud sõnumi sisu, või tema sõnumi tagant paistva tugeva emotsiooni. Ise sealjuures midagi lisamata, oletusi tegemata. Kui teie poeg ütleb, et ta ei hooli endast ja tahabki haiget saada, siis teiepoolne ümbersõnastus võiks olla: "See tegi sulle väga haiget ja pahandas sind, kui sind keelasin?", või "Paistab, et sul on suur mure?...". Tegelikult ei olegi siin ühte ja ainuvõimalikku sõnumi sisu või tunde peegeldamise võimalust. Proovige,- küll laps teile siis vastab, kas tabasite asja olemust, või läks mööda... ja siis saate juba uuesti teda aktiivselt kuulata, sõnastades ümber tema poolt öeldu.
Kuidas oma last aktiivselt kuulata, samuti end vanemana selgelt ja mõjukalt väljendada, saate lugeda: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Vanemlikke oskusi saab õppida Gordoni perekoolis, ehk lapsevanemate suhtlustreeningul, vaadake lähemalt algavate koolituste kohta: http://www.sinamina.ee/ee/koolitused/registreeri-koolitusele/
Soovin teile vanemlikku tarkust end vanemana koolitada, oskust rahulikuks jääda ning usku oma lapse baasilisse headusse.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
