Beebina olen teda kussutadea magama saanud. Seejärel tuli aeg, mil pidin ligtsalt voodi kõrval olema ja käest kinni hoidma, et ta uinuks. Nüüd on see aeg, et pean juures olema kuni ta magama jääb. Aga probleen selles, et see aeg on väga pikk, ca 1-1,5 h. Pâevauni on veel keerulisem, sest siis on ta väga pahane mu peale, lööb ja ütleb et tahab mulle haiget teha. Ja lõpuks kui ta on ära maaselnud, jääb magama ( vahel ei jäägi, aga siis jääb ōhtul 2 sekundiga magama). Kui päeval magab, siis pikalt ca 3h. Äratada pole mõtet, sest siis on 1,5 h kisa ja nuttu.
Olen väga väsinud pikutamisest ta kõrval, vahel jään ise ennem magama. Olen proovinud ta üksi jätta tuppa magama, et vaatab raamatuid natuke ja siis pikali. Aga uinumisel kutsub mind ja nutab, et kardab hunte, usse jms. Ja nutab kohe südamest. Ei ole südant last nii jätta.
Mida ma peaksin tegema? Kuidas last rõõmsalt magama saada? Miks selline viha tekib enne und, just päeval? Ütleb küll, et ei taha magada, aga uni on silmis. Palun aidake.
Olete hädas oma lapse magama jäämisega. Ta on harjunud uinuma teie läheduses, kuid nüüd on uinumise periood veninud kuni 1,5 tunniseks. Küsite, kuidas last rõõmsa meelega magama saada.
Kuna teie laps on harjunud, et olete tal pidevalt läheduses, siis nõuab selle ümberharjutamine kindlasti järjepidevust ja kannatlikkust. Uinumine võib mõne lapse jaoks olla natuke nagu eraldumine maailmast, natuke nagu ise ära kadumine ja tegelikult ka ema ära kaotamine. Lapsele tuleb õpetada uinumist ja aidata tal mõista, et kui ta ärkab, on kõik nii nagu ema ütles. Tõused üles, tuled teise tuppa ja saadki kohe kalli vms. Tegevused peaksid olema rutiinsed ja ettearvatavad. Enne uinumist vaadake koos üle kõik tekivoldid ja padjaalused, et veenduda, et ei ole kolle ega muid loomi. On vaid üks armas kaisukas, kes valvab lapse und. On üsna tõenäoline, et laps avaldab esialgu protesti ja lapse ainsaks frustratsiooni väljenduseks ongi nutt. Kui laps hakkab nutma, siis tuleks teda esimesel korral lohutada ja silitada ja peegeldada lapsele tema tunnet: “Ma saan aru, et sa ei taha magama minna. Aga nüüd on magamise aeg ja me jätkame siis, kui oled juba ärganud.” Lootuses, et olukord iseenesest muutub, tuleb teil tõenäoliselt veel mõnda aega koos lapsega enne uinumist pikutada. Samas ei pruugu ju see nii halb ollagi, kui teadlikult tekitada just siis oma päevatoimetustesse lõõgastumispaus.
Kuna magamajäämine on viimasel ajal veninud päris pikaks, siis võib arvata, et laps saab sellest koos veedetud ajast teatud lisaväärtust. Emmega koos on lihtsalt tore olla. Lisaks hakkab kolmandal- neljandal eluaastal laste päris- ja fantaasiamaailm segunema. Tondid, kollid jms. on üsna tavalised ja tõepoolest lapse jaoks need võivadki olla justkui reaalsed. Võiksite mõnda aega katsetada sellist omavahel koos olemist päeva kestel natuke kauem. Te ei tee koos koduseid toiminguid, pigem vaatate raamatuid või mängite mänge, kus mõmmid, kiisud või teised lapsed on kartnud üksi magama jääda, kuid siis, kui said väga armsa kaisulooma või tegid selle lausa ise koos emmega, muutus kõik ja uinumine ei olnud enam üldse hirmus. Niiviisi saab laps teie tähelepanu, mida ta uinudes on harjunud saama ja niiviisi tekib lapsel võimalus natuke rohkem oma hirme lahti rääkida. Mõnikord võiksite alustada ise muinasjuttu pisikesest Marist ja sellest, kuidas Mari ei tahtnud magama jääda. Paluge lapsel jätkata ja lõpp välja mõelda. Olge leidlik ja õhutage last rääkima, mida Mari kardab. Ärge mõistke hukka vaid peegeldage lapse poolt väljaöeldut, et lapsel tekiks arusaam, et teda on mõistetud. Hiljem saate juba koos arutada, kuidas saaks Marit aidata.
Ma ei oska öelda, miks laps on eriti pahane just enne lõunaund, kuid kindel on see, et lapsed käituvad välja oma tundeid, millega nad ei oska midagi peale hakata. Neil on paha tunne ja see elatakse nutu või pahurusega välja. Kui laps ütleb või teeb midagi inetut teie vastu, siis lõpetage see kindla sõnaga, lapsega samale tasandile laskudes, talle silma vaadates, vajadusel käest kinni võttes: “Ma saan aru, et sa oled pahur, sest oled väsinud, kuid ma ei luba sul mulle haiget teha.” Kui laps on unine, siis on ta ka tõenäoliselt pahur ja siis ei aita ükski selgitustöö.
Kuna mõnikord käituvad lapsed välja ka ema, isa või mõne teise lähedase inimese tundeid, siis hoidke ikka enda meeleolu hea, leidke võimalust puhkuseks ja enese eest hoolitsemiseks.
