Tere. Minul on küsimus 1,2 aastase poisslapse seksuaalsuse kohta. Tean ja pean keha avastamist igati normaalseks, kuid soovin siiski konsulteerida seoses lapse sagenenud käitumisega oma suguelundit hõõruda. Nimelt on tekinud lapsel enne uinumist järgmine käitumine. Ta heidab kõhuli ja surub oma kaisuteki ja käed kõhualla ja hõõrub siis sedasi ennast unele. Olen proovinud tõsta teda küljele ja tähelepanu kõrvale juhtida aga sageli keerab ta uuesti kõhule ja jätkab tegevust. Eriti on see sagenenud õhtusele unele jäädes. Vannitame ja siis vaatame raamatuid ning seejärel heidame voodisse. Käitumine on muutunud igaõhtuseks ning vahel teeb ta seda ka päevaune eel ja mõnikord ka lihtasalt voodis peale mängu. Lapse võõrutasin rinnast 2 kuud tagasi ja see läks hästi ning lihtsalt. Laps pole sünnist saati lutti soovinud. Ma ei tea kas nendel käitumistel on mingi seos aga tal on perioode, kus ta ärkab öösiti suure nutuga ja nagu nutaks läbi une. Nutt ei vaibu ka siis, kui ta sülle võtta. Kulub pisut aega enne kui rahuneb. Nagu oleks paha unenägu millest ei saa välja. Ise arvasin, et lapse aju töötleb päevaseid elamusi läbi ja see on arengule iseloomulik käitumine. Laps magab oma voodis mis on paigutatud meie voodi kõrvale kohe. Kokkuvõtvalt tahtsin küsida, kas see suguelundite hõõrumine sellises ulatuses on normaalne ja / või peaks seda kuidagi siiski piirama leebelt. Ning mida arvate nendest nuttuhoogudest. Tänud ette
Kuigi olete teadlik lapse loomulikust huvist oma keha vastu, muretsete siiski, kas igapäevane eneserahuldamine on ikka normaalne ja seda juba 1-aastaselt.
Oleme ju oma olemuselt sünnipäraselt seksuaalsed ja selle juurde kuulub rahulolu ja naudingutunne kehalisest kontaktist, puudutusest. Umbes samal ajal, kui laps avastab oma jalad-käed, avastab ta ka oma suguelundid, suudab neid tahtlikult puudutada ja iseendale seeläbi naudingutunnet pakkuda. Samuti on täheldatud imikute seksuaalset erutust süles, imetades, lähedasega füüsilises kontaktis olles või ka pesemisel, mähkmete vahetamisel jne. Kõik see on normaalne ja meeldiv ja seetõttu on loomulik, et ka laps püüab seda endale pakkuda. Füüsiline kontkat, puudutused ja sellest saadav heaolutunne on oluline ja vajalik ka kiindumussuhte kujunemiseks. Kõige elutervem ongi, et kiindumussuhe oleks seotud positiivsete emotsioonide ja turvalisusega, nagu ka seksuaalsus. Seetõttu tuleks kindlasti hoiduda kurjustamisest ja karistamisest, mistahes moel halvustamisest, et vältida häbi, hirm, alandust, valu jne seoste kujunemist seksuaalsuse ja kiindumussuhtega.
Kas aga peaks piirama last, kui ta iga õhtu magama minnes end hõõrub? Nagu öeldud, keelamine või pahandamine võib tekitada negatiivseid seoseid ja frustratsiooni. Küsimus on ilmselt ka selles, kas on midagi, mida ta vajab, tunneb puudust ja see on tema viis seda asendada, enda rahustada?. Kas on päeva jooksul kogunenud pingeid, on see rinnast võõrutamisest tulenevalt asendus naudingutundele, mida ta enne koges, sh vähenenud kehaline kontakt vm.? Üldjoontes võib olla abi sellest, et püüate jätkata tuttavaid rituaale, pakkuda piisavalt süles olemist ja rahulikust meelest ka nutuhoogude ajal ja lapse nutu aktsepteerimisest. See tähendab, et just teie turvaline juuresolek ongi kõige rahustavam. Ka öised nutuhood esinevad selles vanuses periooditi ja enamast mööduvad mõne aja pärast. Kindluse mõttes jälgige, et teie ise pole liialt väsinud, mures, stressis - sellestki oleneb lapse heaolu. Samuti mõjutavad lapse enesetunnet ja unerahu teised pereliikmed ja suhetes toimuv, üldine keskkond. Jälgige, et laps saaks päevasel ajal piisavalt positiivseid emotsioone, oleks rõõmus, saaks piisavalt eakohaseid aktiivseid tegevusi.
Pakun veel neil teemadel lugemiseks: http://www.teatoimeta.ee/Lapse_seksuaalne_kombekus; nutuhoogude kohta raamatut: Aletha J.Solter „Nutt ja jonnihood“.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
