Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lapse areng :: Laps on väga arglik

Meili
Külaline
Postitatud 10.05.2014 kell 22:54
Tere!
Mure selles on mu kohe neljaseks saav laps on väga tagasihoidlik ja arglik. Oleneb muidugi olukorrast aga kui on palju võõraid inimesi siis ta ei oska ennast kuhugi peita, tahab sülle ja koju jne. Seda kirja panigi mind kirjutama tänased olukorrad, käisime lapse vanaema sünnipäeval, kus olid talle kõik enamvähem tuttavad inimesed, keda ta oli varem näinud, aga ei nâe neid inimesi igapäev. Alguses sinna minnes nagu ikka, häbelik poeb seljataha, ei taha ka vanaisa, vanamemaga suhelda ( neid näeb iga nädal kindlasti vahepeal ka tihedamini) ainult minus nii kinni. See on igale poole minnes nii arvasin, et natuke läheb aeg mööda siis kohaneb ja on julgem. Aga siis võttis endale teadmata, kogemata ühelt onult jalast kinni arvates ilmselt, et see olen mina ja kui ta siis üks hetk avastas selle, hakkas nii nutma, et hing oleks kinni jäänud, vòttsin ta sülle ja läksin teise ruumi. Alguses ta ei tahtnud sinna tagasi tulla aga siis pika meelitamise peale tuli ikka. Siis mõnda aega oli julgem, mängis ka teistega aga järgmine situatsioon oli kui sõi kooki ja üks teine onu ütles talle midagi ja siis jälle selline nutt lahti. Ei saa aru, mida vanemaks saab seda arglikumaks muutub. Ei mäleta, et nooremana väga selliseid olukordi oleks olnud, ikka oli nii, et alguses ei saanud vedama, pärast pidama. Mis ma olen valesti teinud et laps nii kartlik on ja ebakindel? Lapsest on kahju ja ise pean ka koguaeg valves olema, et keegi talle väga ei läheneks, muidugi mõndade inimestega pole tal nagu midagi, suhtleb ja on kõik korras. Aga selline nutma hakkamine teeb mulle muret. Sügisel hakkas lasteaias käima, mis oli alguses ka raske aga nüüd läheb ilusti ja kasvataja ütleb, et pigem otsib teiste lastega seltsi kui, et on omaette. Aga, miks selline südantlõhestav nutt ja just kui meesterahvas tõmbab ta tähelepanu. On ka väike õde, kes on nüüdseks aasta ja kolme kuune, väikse beebi stress peaks juba ka möödas olema? Kuidas last aidata, et ta ennast kindlamini tunneks.

Ette tänades,
Meili
Auli Kõnnussaar
Psühholoog, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 13.05.2014 kell 16:36
Meili, teid paneb muretsema, et laps reageerib tugeva nutuga, kui mõni meesterahvas temaga kuidagi kontakteerub. Mõtlete, kas olete midagi valesti teinud, et laps nii kartlik ja ebakindel on. Siiski lasteaiaga on laps tänaseks väga hästi kohanenud. Varem ei olnud lapse reaktsioon võõrastele nii tugev.

Esiteks on kasulik teada, et lapsed on sünnipäraselt erineva sotsiaalsuse tasemega ehk erineva suhtlemissooviga. Mõnel lapsel on kohe huvi teiste inimeste vastu ja teise jaoks on seltskonnas viibimine üsna tülikas ja ebamugav. Kahjuks kipub olema nii, et kui laps soovib pigem vältida teisi inimesi, siis saab ta ümbritsevatelt negatiivseid hinnanguid - „no tule ütle onule tere ka, ega sa mingi memmekas pole“. Väga sotsiaalse lapse üle aga rõõmustavad kõik sugulased – „vot see on armas ja julge laps!“. Tegelikult on ju meie temperamendi erinevused loomulikud ja igat tüüpi laps väärib mõistmist ja et tema vajadusi austatakse. Isegi kui lapsel pole suurt suhtlemissoovi, võivad tal kujuneda küpsedes väga head suhtlemisoskused, kui tema väärikust muidugi piisavalt hoitakse. Sel teemal on kirjutanud Helsingi Ülikooli psühholoogiaprofessor Liisa Keltikangas-Järvinen raamatu „Sotsiaalsus ja sotsiaalsed oskused“. Võib olla aitab selle raamatu lugemine teil paremini oma last mõista ning teda sobival moel toetada.

Usun, et lasteaiaga hea kohanemine on selge märk, et lapsel mingit suurt probleemi ei ole. Saan aru, et lapse reaktsioonid toimusid just sugulastega üritusel. Te võite proovida sellist koosviibimist vaadata lapse positsioonilt. Vahel on sugulased oma armastusega väga ülevoolavad ega arvesta lapse vajadust kohaneda ruumi ja inimestega. Väikese lapse jaoks on ju kõik inimesed niigi suured ja kui ollakse ka lärmakad, siis võibki see olla tagasihoidlikuma lapse jaoks liiga palju. Võimalik, et mõni meesterahvas on mingil hetkel tema jaoks tundunud kuidagi eriti hirmutav. Sel juhul vajab ta lihtsalt aega ja uusi positiivseid kogemusi meestega. Lapsel on vaja tunda, et tema tempo ja vajadustega arvestatakse ja teda aktsepteeritakse ka siis, kui ta ei taha suhelda nii nagu teised.

Igale lapsele mõjub julgustavalt, kui täiskasvanud kuulavad aktiivselt lapse kogemusi ja tundeid ning väljendavad ennast mina-keeles. Neid oskusi saab õppida Gordoni perekoolis või lugeda T.Gordoni raamatus „Tark lapsevanem“. Täiskasvanute head suhtlemis- ja konfliktilahendusoskused hoiavad lapse eneseväärikust ning tõstavad eneseusaldus. Eneseusaldus aitab lapsel ka paremaid kontakte luua. Lühidalt saab oskuste kohta lugeda meie kodulehel - http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/.

Kui lapse reaktsioonid püsivad väga tugevad pikemat aega ja see teeb teid siiski murelikuks, siis võite konsulteerida meie keskuse nõustajatega.

1 lugeja arvab, et see vastus oli abistav.

Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
-->

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!