Meil on mure 3,5a tüdrukuga, kes lasteaiast tulles hüsteeritseb ja nutab. See koik algab juba lasteaia riietusruumis. Talle pakub ka suurt huvi vaadata, kuidas teised lapsed riietuvad, nii et kui samal ajal on riietusruumis teised lapsed ja nende vanemad, läheb lasteaiast lahkumine eriti aeglaselt. Kui teda tagant kiirustada, hakkab ta eriti kõvasti karjuma, jookseb edasi-tagasi jne.Teekond riietusruumist lasteaia väravani võib võtta isegi kuni 1 tund. Teel lasteaia uksest väravani viskab ta end mõnikord pikali, karjub jne. Üritan teda siis kallistada ja rahustada ning pikapeale ta rahunebki. Õpetaja sõnul on lapsel lasteaias kõik hästi ja alles mind nähes läheb endast välja. Lasteaiaõpetaja arvates laps manipuleerib minuga ja peaksin temaga rangem olema. Paraku pole ka tema ühtki soovitust andnud, kuidas see "rangem olemine" peaks välja nägema. Murelikuks teeb asjaolu, et ma pole veel näinud, et mõni teine laps niimoodi lasteaiast tulles karjuks ja röögiks. Kas see käitumine voib-olla seotud kohanemisraskustega (laps on käinud lasteaias alla aasta)? Või peaksin midagi konkreetsemalt ette võtma?
Saan aru, et olete segaduses ega tea, kuidas käituda lapsega, kes lasteaiast tulles nutab ega taha riidesse panna. Mina ei arva, et lapsed manipuleerivad vanematega. Küll aga võivad nad olla segaduses või on neil mingi mure. Lapsed vajavad näha ühelt poolt vanemate selgeid piire, vajadusi ja plaane ning teiselt poolt kogeda, et vanem mõistab ja hoolib lapse vajadustest ning aktsepteerib lapse tundeid. Võimu kasutamine muudab tavaliselt lapsed veel trotslikumaks või kaotab laps eneseusalduse.
Üldiselt võib olla tavaline, et laps lasteaiast tulles on tujukam ja nutab nö pisiasjade peale. Paljud lapsed hoiavad end lasteaias tagasi ning kogedes vanemate turvalist kohalolu hakkavad pinged välja voolama. Seetõttu on oluline lapsega kohtudes tema esimesi muljeid kuulata ja sõnastada lapse muljeid ümber, et laps tunneks, et vanem tuli ja tõesti mõistab ning märkab last. Seejärel on oluline lapsele öelda, milline plaan teil on ning kuhu tahate veel jõuda või miks kiirustate. Tegelikult võiks koju minekut juba hommikul lapsega rääkida ning väljendada oma ootusi ja vajadusi. Kui lapse ei kuula vanemat, siis tuleb püüda mõista lapse vastupanu ning uurida, mida ta vajab, et saaks end kiiresti riidesse. Väga tihti kogevad Gordoni perekoolis käinud vanemad, et lapsed keda kuulata, hakkavad hoopis paremini ka vanemat kuulama.
Kahjuks ei tea ma hetkel, kuidas te olete reageerinud lapse nutule ja hüsteeriale. Mis on toiminud ja mis mitte? Lapse ja vanema vaheliste konfliktide lahendamiseks õpitakse väga häid abistavaid oskusi Gordoni perekoolis. Lühikest ja kindlat retsepti on kirja teel raske anda, kuna nii lapse kui ka vanema vajadusi peaks enne uurima. Aktiivne kuulamine ning selged mina-sõnumid on abiks kindlasti, kuid nende kasutamine ei pruugi tuua kasu koheselt. Laps peab hakkama nägema, et vanemal on omad vajadused ja vanem seisab enda vajaduste eest. Aktiivne kuulamine loob jälle emotsionaalset turvalisust. Kuulamise, mina-sõnumite ja konflikti lahendamise kohta saate lisa lugeda meie kodulehelt: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/. Kui nendest oskustest loete, siis saate ehk selgust, mida nendest oskustest kasutate ning mida võiks veel proovida. Lisaks on võimalus pöördud nõustaja poole, osaleda Gordoni perekoolis, lugeda T. Gordoni raamatut „Tark lapsevanem“ või A. Soltheri „Nutt ja jonnihood“. Mitmeid häid ideid võib leida ka meie e-koolitustest: http://www.sinamina.ee/e-koolitused.
Kui lapsel ongi kohanemisraskused, siis on oluline võtta midagi ette ja aidata lapse pingeid vähendada ning kohtumine võimalikult turvaliseks teha. Pingeid vähendab parimal viisil aktiivne kuulamine. Lisaks loob turvalisust, kui laps teab võimalikult palju, mis hakkab juhtuma ja kuidas. Selgus ja struktuur loovad samuti turvalisust.
Soovin teile loovust ja kannatlikkust, et erinevaid oskusi proovida ja leida just oma lapse jaoks sobiv lahendus. Lapse abistamine tema emotsioonidega toimetuleku korral on igale lapsevanemale paras kunst. Lapsed vajavad esialgu täiskasvanuid, et õppida rahunema, hiljem õpivad nad ise seda tegema.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
