Teie küsimus oli:
Tere,
Pöördun teie poole selleis probleemiga, et meie paari nädala pärast kolme aastaseks saav tüdruk hakkas imema oma käsivart. Imeb seda nii kõvasti, et järele jääb nn."maasikas".
Tüdruk käib esimest aastat sõimes. Teine laps sündis novembris. Õde hoiab oma väikevenda väga kallistab, musitab. Kui keegi külla tuleb näitab ja sama ka kaitseb venda. Tüdrukule andsin rinda 2013 aasta jõuludeni. Nii, et imetasin mõlemat last umbes kuu.Vastust ootama jäädes
Olete mures ja arvate, et tütre käitumine võib viidata mõnele probleemile. Tõepoolest, nii enamasti ongi, et käitumise muutused on indikaatoriks lapses toimuvas. Nagu oma kirjas olete tähelepanelikult maininud, on esimene mõte otsida seoseid peres toimuvas ja mõelda nende võimalikule mõjule tütrele. Küllap oletate, et praegu on periood, kus tema ja ka kõik teised kohanevad uue pereliikmega. Tütre jaoks võib ju olla nii, et beebi on küll tore ja armas, kuid on sageli tema asemel emme süles. Veelgi enam, imeb ka rinda, mis oli seni ju vaid tema päralt. Keeruline võibki olla just see, et temas on korraga vastakad emotsioonid – väikevend on küll armas, kuid võtab tema koha ära. Emme on ka kallis, kuid nüüd ei ole teda enam tema jaoks nii palju kui enne ja see teeb vahel kurvaks ja ka pahaseks. Üks oletus ongi, et oma käevarre imemisega ta lohutab end, saab omamoodi pingetele leevendust. Võimalik, et see on sarnane imemisega, mis seni oli tema viis teiega lähedust nautida. Niisiis, võib see olla tema kohanemisraskus muutunud olukorraga ja seejuures eriti sellega, mis puudutab füüsilist lähedust teiega ja see on talle kahtlemata ka emotsionaalselt tähtis.
Seega võib käeimemine olla tema viis kohanemisega kaasnenud raskustega toime tulla. Teie saate olla jätkuvalt tähelepanelik ja hooliv ja märgata, mida ta võiks vajada, et oleks kergem. Näiteks jälgige, millal käeimemist esineb, mis sellele eelnes, millal see sageneb ja millal seda polegi. See võib anda teile vihjeid, mida arvestada. Usun, et käeimemisele tähelepanu pöörata pole mõistlik, pigem vaatlusest tulenevalt pakkuda rohkem neid olukordi ja tegevusi, mis teda sellest eemale hoiavad, asendada lohutamist millegi muuga. Vältida tuleks kindlasti aga tema noomimist selle eest. Kui vähegi võimalik, pakkuge talle piisavalt füüsilist lähedust, kallistusi ja lihtsalt tähelepanu.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
