Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lapse areng :: kust saada abi? lapsest võib saada arvutisõltlane...

axster
Külaline
Postitatud 05.03.2014 kell 14:51
Kas on võimalik saada abi mingilt instantsilt, kui on absoluutselt võimatu lapse isale selgeks teha, et last ei tohi tundideks arvutisse jätta? Jutt on 2.klassi õpilasest, kellel on minu hinnangul kas juba välja kujunenud või välja kujunemas arvutisõltuvus. Probleemi teeb keeruliseks see, et seljataga on lahkukolimine(8 kuud tagasi) , kuid laps on igapäevaselt nii ema kui isa juures. Mina emana olen näinud, et laps vajab arvutikasutusel piiranguid ja minu kodus see - tõsi suurte tülidega - ka nii toimib. Lapse isa piiranguid telekale ja arvutile ei pea vajalikuks. Seega on laps pea iga päev pärast koolist tulekut isa juurde tundide viisi(sõltub päevast 3-5 tundi) arvutis. Näen, et arvuti on ainuke teema, mis lapsele on motivaatoriks ja huviks...kurb. Samas pingestab see oluliselt ka minu suhteid lapsega, sest laps tahab minna issi juurde igal esimesel võimalusel. Emme "kiusab". mina aga olen ahastuses ja tunnen end hambutuna. Kas tõesti on ainuke võimalus muta täielikult kogu oma elu, ja kolida lapsega isast võimalikult kaugele? SAmas lapse jaoks on isa väga väga oluline ja ma ei tahaks neid vägavaldselt lahutada. Palusin isegi lapse õpetajat, et ta viitaks lapse kooliprobleemidest rääkides arenguvestlusel lapse võimalikule liigsele arvutkasutusele. Lootsin, et kui keegi teine nö neutraalne isik probleemist räägib, siis ehk see jõuab kohale. Sellest tõusis ainult suurem tüli lapse isaga. Teema on väga keeruline, sest lapse isa ise minu hinnangul sõltlane. Kas mingigi instants ei saa sekkuda? nt lastekaitse? tegu ju sama probleemiga kui mistahes sõltuvuse puhul.Praeguseks on ainuke lahendus see, et püüan last võimalikult palju enda juurde saada ja teha koos huvitavaid asju.
Õnne Aas-Udam
Psühholoogiline nõustaja, Gordoni Perekooli koolitaja
Postitatud 05.03.2014 kell 20:14
Teie lapsele meeldib olla tundide viisi arvutis ja oma isa juures olles ta seda tohibki. Teie jaoks on see vastuvõetamatu olukord, sest muretsete võimaliku sõltuvuse kujunemise pärast ning ka seetõttu, et teie ja endise elukaaslase arusaamad/väärtused erinevad, sh. arvutikasutamise osas kardinaalselt.
Arvuti on tänapäeva laste jaoks niivõrd iseenesestmõistetav vahend ja keskkond, kus aega veeta, mängida, suhelda, ka koolitöid teha.
Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse psühholoogide sõnul on interneti- ja arvutisõltlastest laste ning noorukite hulk märgatavalt suurenenud.
Internet seab ohtu süvalugemisele ja -mõtlemisele spetsialiseerunud ajupiirkonnad, internetisõltlase aju unustab ruttu. Arvuti ülemääraste kasutajate ajus toimuvad olulised muudatused – väheneb ajukoore hallaine maht. Arvuti liigkasutamine aeglustab mõttekiirust ning ei soosi igapäevaste aktiivsete tegevuste sooritusi.
Seetõttu peaks kindlasti piirama laste ja noorte interneti liigkasutamist, sest just nemad moodustavad riskirühma, kelle ajukoort taolised muutused võivad eriti kergesti mõjutada.
Ajaliselt ei peaks üks kaheksa aastane laps üle ühe tunni päevas arvutis olema.
Hea soovitus on, et kõigepealt tuleks vanematel kokku leppida arvutikasutamise nõudmiste osas. Kuna elate mehest lahus, on tegu kahe koduga- ja igas kodus võivad ju olla omamoodi reeglid. Seega on teil keeruline mõjutada meest muutma oma kodu reegleid (kui pealegi armastab ta isegi arvutis olla).
Soovitan teil tutvuda Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse kodulehega, seal on ka infot, kuidas sõltuvuses last toetada ning kontaktid, kuhu poole saate mure korral emana pöörduda. Vaadake:http://www.15410.ee/avaleht.php?c=27&h=127&a=111
Enda poolt saate pakkuda kodu ja keskkonda, kus lapse arvutikasutamine toimub kokkulepitud kogustes/ajas ning lisaks arvutile on teisigi toredaid tegevusi- koos jalutuskäigud, sportimine, kino/teater, külaskäigud sõprade/sugulaste poole, kodus lauamänguõhtud, kooslugemine, muud hobid jne.- olete täiesti õigel teel!
See, et laps teie nõudmisi "kiusamiseks" peab, on arusaadav. Loomulikult tahab tema tegeleda asjaga, mis teda paelub, samas vanemana teate, mis teie lapsele parim on ning sellest lähtuvalt te ju ka kehtestate end ja koduseid reegleid. Lapsed ikka pettuvad, on kurvad, või vihased- tegu on tunnetega, ja need lähevad üle. See ei peaks teid emana endast välja viima ja end kehva lapsevanemana tundma panema. Teie annate endast parima!
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
-->

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!