Laps saab kohe 5 a. Ja u poolaastat kasutab ta sõnu ,,peerukott", ,,paksukesed" noku-pokud jne. Kui ei saa mida tahaba, siis ütleb, et peeretan sulle näkku. Võtab isegi üksid maha ja siis tulebki seda tegema. Ähvardab, et löön sind tuti pihta. Teinekord viha hoos teebki seda. Lasteaias igapäevaselt ta selliseid väljendeid teiste puhul ei kasuta. Aga kui ma lähen talle järgi laseaeda, hakkab kasutama nt head aega peerukotid. Võib nt isegi mõnda vanemat lüüa pepu pihta kui see kummardab et saapaid jalga panna. Ja teinekord võtab püksid ära ja liputab oma nokut ja ähvardab, et lõikab noku maha. Või et pissin su peale. Genitaalseid ,,nalju" teeb päris palju. Peres rohkem väikseid lapsi ei ole. Ta ka ähvardab tänava peal lambist inimesi ,,lasen su maha" ,,Löön silmad välja". Püsse tal kodus ei ole aga iga sarnasegi esemega laseb ta sageli kõiki maha. Samuti keelamise korral satub ta hüsteerisse: karjub, viskab asjadega, ähvardab.
Te olete kuulnud lapse suust mitmeid erinevaid ütlemisi ja on olukordi, mis võivad olla ka piinlikkust tekitavad. Oletan, et segadust võib tekitada seegi, et te pole ju ise kuidagi eeskuju näidanud, ega aimagi, mis poissi sel viisil käituma ajendab. Ka püsse ja muid agressiivsust õhutavaid asju ja tegevusi te kodus ei soosi.
Nii mõndagi teie kirjeldusest võib seletada poisi vanusega. Nimelt on see ühe arengukäsitluse järgi fallilis-oidipaalne faas, mis tähendab just seda, et lisaks rikkalikule fantaasiale iseloomustab seda aega ka huvi kõige vastu, mida ise olete märganud nimetanud „genitaalide“- teemaks. Seega teeb ta vastavaid nalju, käitub kohatult kedagi puudutades, ise nokut näidates, isegi püssid (läbistajad) jms võib lahterdada sama teema alla.
Ühest küljest võib see olla hea teadmine, et poisil loomulik huvi ja noku-teema käib arengu juurde, kuid siiski on ju mõned naljad ja käitumised kohatud, teisi solvavad. Kuidas aga aidata poisil vahet teha ja arvestada teiste piiridega – see on nüüd mõtlemiskoht. Üks võimalus, on pakkuda talle sobival viisil oma huvi väljendada. Ehk on praegu hea mõte temaga koos mõnd eakohast raamatut vaadata ja rääkida nokudest ja tossudest (võtke julgelt kasutusel need sõnad, mis tunduvad enam kohased, et saaks teemast häbitundeta rääkida) ja teistest talle huvipakkuvatest teemadest. Kõige tõhusam on just see, et teie ise loote viisi, kuidas ka neil teemadel rääkida, et mõned asjad on loomulikud ja see võtabki temas maha üleliigse põnevuse ja võimalik ka, et ärevuse. Püüdke säilitada tasakaalukus ja neutraalsus, kujundage temas suhtumine, et seksuaalsus, genitaalid, meeste-naiste vaheline lähedus, õrnused, kallistused on loomulikud ja sellest on võimalik ka teisel viisil rääkida.
Igaks juhuks oleks teil hea ka teada, kust poiss just sellised ütlemised on saanud, et te lihtsalt teaksite, kellega ja kuidas teie poeg suhtleb ja mis teda mõjutab (sh kas olete kursis tema mängudega, ligipääs on neti-maailma jne.). Välitige aga tema ülekuulamist ja kindlasti ka hirmutamist. Te saate talle selgitada, mis on sobiv ja kohane ja mis mitte, kuid hoiduge tema enda halvustamisest. Kui poiss kogeb teiste erilist tähelepanu oma sobimatutele naljadele, „genitaalide“ teemale, siis see võib pigem teda innustada ja põnevust õhutada.
Veel võib olla vajalik jälgida, kuidas poiss end üldiselt tunneb, kuidas teda koheldakse, kas ta saab piisavalt eakohaseid tegevusi, teiega koosolemisi jne. Kui on tal võimalik ajada kellegagi asjalikku, kuid sõbralikku meeste-juttu, siis ka sellel oleks poisile oluline tähendus.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
