Mida teha kui laps pole lugema hakkamisest absoluutselt huvitatud?Anname sõnad ette ja siis ütleb küll tähti,aga sõna kokku lugeda ei oska ja osad tähed ei jää absoluutselt meelde nagu k,l,t ja sassi lähevad m ja n ja siis ütleb tähti nii aeglaselt,et esimene pool sõnast on juba ammu meelest läinud.Oleme täitsa nõutud kuna sügisel peab kooli minema ja etkel käib ka eelkoolis,aga tundub,et kasu ei midagi.
Kooliaeg on juba lähenemas ja olete mures, et lapsel pole lugemine veel selge. Küllap olete kursis, et lapsed õpivad erinevas tempos ja sugugi mitte kõigil ei lähe lugemine ka esimeses klassis sugugi ladusalt. Kindlasti oskaks õpetaja teid paremini juhendada, kuidas last tema püüdlustes toetada, kas ehk ongi loomulik, et mõned tähed või mõned sõnad ei tule nii hästi välja ja millised võtted või tekstid oleksid kergemad ja abistavad. Küll aga tahan jagada teie enda poolt öeldut, et praegu on kõige tähtsam tekitada lapses huvi. See on määrava tähtsusega, mis tahes asja õppimisel ja mistahes vanuses. Toetada lapses uudishimu ja soovi uut teada saada, midagi järjest paremini osata, soovi ise algatada uusi asju, uskuda iseendasse - see on palju keerulisem meistritöö, kui tähtede või sõnade tuupimine. Niisiis, praegu on teie ülesanne lihtsalt last toetada, teha talle õppimine meeldivaks, huvitavaks, julgustada, otsida tekste, millest aru saamine on talle eriti põnev. Tal säilib huvi siis, kui ta saab jõukohaseid ülesandeid ja kui ta tunnetab edu. Teie ülesanne on märgata igat õnnestumist ja seda tunnustada. Veel saate olla tema jaoks olemas, kui ta ise kogeb, et ei lähe nii hästi nagu tahaks – ta vajab siis teie mõistvat suhtumist ja ikka jälle teie usku temasse ja innustamist. Vahel on lapsed ise väga nutikad välja mõtlema, kuidas midagi teha, sh ka õppida. Küsige näiteks temalt endalt, mida võiksite teha, et tähed paremini meelde jääksid.
Niisiis, peaasi, et laps liialt ei muretseks, ei oleks kooli ees hirmu ja saaks kindlustunnet, et ta saab hakkama. See aga tähendab, et teie usuksite, sest laps võtab teie hoiakut üle ka siis, kui te seda otseselt ei väljenda. Konkreetsete oskustest määravam võib koolis hästi hakkama saamisel olla aga hoopis lapse suutlikkus sotsialiseerida, suhelda, leida sõpru, julgeda end väljendada, küsimusi esitada jne.
Igaks juhuks pakun tutvumiseks ka Haridusministeeriumi kriteeriume lapse kooliküpsuse kohta: http://www.hm.ee/index.php?044653.
