Eneserahuldamine algas minu tütrel enne 2-eluaastat. Olen korduvalt talle rääkinud, et see on privaatne tegevus ja seda teiste ees ei tehta. Sellest aga pole mitte mingit kasu, sest just teiste ees teeb ta seda väga aktiivselt. Lasteaiatunnis, koolitunnis,kunstitunnis, kui on miski istumist vajav tegevus hakkab tema ennast nühkima. Ka keset mängu täiesti suvalisel hetkel hakkab ta seda tegema. Vahet pole kas siis mängib üksi või kellegiga koos.
Pean ausalt tunnistama, et paar korda olen väga vihastanud ja ka häält tõstnud, kuigi tean, et see on vale aga ma ei saa aru kuidas ta ei saa aru, et teiste ees seda ei tehta?
Olen lugenud, et lapsed teevad seda stressi perioodil või kui neil on hirmud, raskused jne. Lapsega rääkides ütleb ta, et tal on mõnus ja lubab, et ei tee seda avalikult enam. Lubadustest aga kinni ta ei pea ning jälle, ja jälle teeb. Olen siiski täiesti kindel, et ta teeb seda just stressi perioodidel. Näiteks kui tunneb, et ei saa hakkama. Üritame tunnustada teda kogu aeg, kiidame, kallistame jne. Mul on mõistus otsas ja olen ise nii stressis selle teema pärast. Laps läheb järgmine sügis kooli ja kui teised lapsed seda märkama hakkavad, siis hakatakse teda narrima. Lasteaed soovitas meil pöörduda lastepsühholoogi juurde. Ma ise aga ei kujuta ette kuidas üldse keegi suudaks avalikule rahuldamisele lõpu teha. Täiesti lootusetu tunne on.
Olete mures ja häiritud oma tütre eneserahuldamise harjumuse pärast, vaatamata korduvatele selgitustele, et seda sobib teha vaid privaatselt, ( s.o. oma toas või vannitoas) teeb laps seda endiselt kõikjal.
Olete püüdnud jääda rahulikuks, (te ei peagi tema käitumist heaks kiitma, vaid aktsepteerima) ent ka endast välja läinud - lapsega pahandamine, riidlemine aga ei tööta ning mõjub vaid tema enesehinnangut kahjustavalt ja tekitab süütunnet (ning ka trotsi - miks ma peaksin lõpetama, kui mul on hea?).
Heameel oli lugeda, et püüate last tunnustada, julgustada ning väljendate talle oma kiindumust kallistades- hellust ja positiivset tagasisidet ei saa kunagi olla liiga palju!
Olete kindlasti teemat uurides/ennast kurssi viies lugenud, et eneserahuldamine on lapse seksuaalse arengu normaalne osa ja võib alguse saada juba isegi aasta vanustel väikelastel.
See, et teie koolieelikust tütar ennast rahuldab, ei kahjusta teda ei emotsionaalselt ega kehaliselt.
Teemakohasest kirjandusest selgub, et lapse enserahuldamine ei pruugigi "üle minna", vaid jääbki teda saatma (mitteseksuaalsena)- kuni teismeeani, mil masturbeerimisel juba loomulik roll seksuaalses arengus tungidega toimetulekus.
Teisalt teeb laps seda selleks, "...et tal on hea"- inimlikult soovime kõik kogeda elamusi/tegevusi, mis meile naudingut pakuvad.
Miks üks laps lisaks kogetavale heolutundele ennast rahuldab- põhjuseid ju mitmeid- ka see, et ennast lohutada, pinget maandada. Nimetate ka ise, et tütar masturbeerib stressi maandamiseks, pingetega toimetulekuks.
Mida vanemana teha? Ikkagi neist teemadest (pinge, mure) lapsega rääkida. Turvaline koht ja aeg on asju arutada näiteks enne magamaminekut, istudes lapse voodi kõrval ja omavahel rääkida "maailma asjadest", või kuidas lapse päev on läinud- rahulikus ja sõbralikus vestluses avab laps oma mõttemaailma ja välja võivad tulla mureteemad. Olge hea kuulaja, tundke huvi, käivitage vestlus- sõnastage ümber lapse sõnum, see aitab tal edasi rääkida. Olge hinnanguvaba, lihtsalt kuulake ja sõnastage ümber. Aktiivsest kuulamisest lugege lähemalt: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/ , see annab lapsele tunde, et ta on oluline ja see, millest ta räägib, on oluline. Välja võivad tulla tõsised muretekitajad. Näiteks võivad lapsel olla erinevaid hirmud, ootused - et nendega toime tulla, võib laps rahustada end puudutades.
Koostöös saate arutada, mis võiks olla näiteks asendustegevus või märguanne olukorras, kus laps vajab tuge, rahustamist/pinge maandamist- olles ise innustav ja pakkudes välja alternatiivseid ideid, kaasake ka laps ideede genereerimisse- lapsed võivad olla ääretult loovad!
Iseenda rahustamiseks ja mure leevendamiseks võiksite pöörduda nõustamisele/konsultatsioonile seksuaalnõustaja Pille Kütt poole: pillekytt at hotmail dot com tel. 56668123. Lisatuge lapsele pingetega toimetulekuks pakub loovteraapia, näiteks meetod "Töö saviväljal".
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
