Kodus kasvab 2 last, 8 aastane poiss ja 6 aastane tüdruk. Poiss olnud väiksest peale püsimatu ja kergesti ärrituv. Oli aeg kus vihahoos tagus oma pead vastu maadki. Poiss suure tähelepanu vajadusega laps samuti. Nüüd on tekkinud olukorrad kus vihahoog toob kaasa solvangu teiste peale ja tihti ka väiksemale õele haiget tegemise. Temapoolne seletus suhteliselt tihti, et teised on selles süüdi, mitte tema ja ta ei tea miks ta nii käitus. Vihastamine toimub teinekord nii kiiresti, et ei saagi aru mis teda ärritab. Koolis on õppimine korras aga aegajalt on käitumisega probleeme just vihastamise osas. Vahel tunnis ärritub millegi peale ja siis tuju rikutud ja võib keeldudada tunnis edasi töötamast. Vahel saan aru, et ta püüab tähelepanu saada oma halva käitumisega ja räägime sellest. Aga tihti on ikka nii, et kõigepealt tegu ees ja siis mõtlemine järgi. Kuidas aidata last, et ta ei teeks oma vihastamisega teistele ega endale liiga. Räägime ja teeme temaga erinevaid asju koos. Ta saab aru, et nii ei tohiks käituda aga ikkagi vihastab ja käitub inetult ja siis hiljem kui maha rahunenud saab aru, et käitus valesti.
Kirjeldate oma kaheksa-aastase poja olukorda- juba väikelapseeast alates on talle omased püsimatus ja kergesti ärritatavus, pingeolukorras teeb endale haiget. Nüüd, koolis käies on lisandunud vihahood ning verbaalne ja füüsiline vägivald teiste laste vastu.
Laps ei näe oma osa ebakohases käitumises, ning ei mõista oma vihastamise põhjuseid. On pigem tavapärane, et algklassi- ja isegi põhikooliõpilane ei teadvusta sageli endale oma sisepingete põhjusi ja tal on neid väga raske leida.
Kui üks kaheksa-aastane laps ei suuda oma tundeid teisiti väljendada kui vihaselt, võib see olla tingitud sellest, et laps ei oska oma tundeid ja vajadusi selgelt sõnadega väljendada. Siin saate vanemana oma last aidata, jäädes taolistes situatsioonides rahulikuks (ei lähe lapse negatiivse tundehooga kaasa, ei vihasta, ei tõsta häält jne.), nii annate ette käitumusliku mudeli, kuidas keerulistes olukordades toimida. Kui laps on rahunenud, rääkige temaga mittesüüdistaval moel, olge aktiivne kuulaja (vaadake lähemalt http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/), kuulake lapse muret/vajadust. Teie sõnum talle võiks olla, et soovite teda mõista ja aidata. Kui esitate küsimusi, siis võiksid need olla avatud lõpuga, et laps saaks neile vastata pikemalt kui jah/ei.
Andke lapsele teada, et soovite teda aidata/toetada ning üks võimalus selleks on õpetada last oma viha kontrollima.
Õpetage teda märkama oma kehas esimesi märke, mis annavad teada, et kohe laps vihastab- on see hääle/käte värin, südamepekslemine, kurgus või kõhus veider tunne jne. - kui laps õpib neid märkama, suudab ta ise viha tekkimist peatada. Lisaks märkamisele õpetage lapsele vihaga toimetuleku võtteid. Need meetodid on klassikalised vihaga toimetuleku võtted ja peale harjutamist ja oskuste omandamist väga tõhusad ja kasutatakse iga kord, kui on vajadus toime tulla stressi, pingete või raskete tunnetega. Soovitav oleks need algul endal selgeks saada, siis on kergem lapsele edasi õpetada ja koos harjutada, kuni oskused omandatud.
Näiteks: "Sügav hingamine" - istu mugavas asendis, nii et su jalad toetuvad kindlalt põrandale, su käed lebavad lõdvestunult põlvedel ja selgroog on sirge.
Hinga sügavalt sisse, lugedes mõttes sekundeid: „üks, kaks, kolm, neli”. Enne, kui välja hingad, - hoia hinge kinni, lugedes mõttes: „üks, kaks, kolm, neli”. Nüüd välja hingates, loe mõttes: „üks, kaks, kolm, neli” ja lisa sinna üks positiivne, ennast toetav sisendus. Näiteks: „saan hakkama!”, „lõdvestun!”, „olen rahulik!”.
Tee seda harjutust vähemalt neli korda.
Jälgi selle harjutuse ajal oma hingamise pidevat aeglustumist, keha lõdvestumist, mõtete rahunemist.
Näiteks: "Roboti-kaltsunuku tehnika"- olen 10 sekundit pinges nagu robot, siis lõdvestan ennast ja kogu keha on pehme nagu kaltsunukul.
Kuna teie lapse käitumuslikud eripärad on kestnud aastaid ja teevad muret nii teile, kui lapsele endale, soovitaks pöörduda konsultatsiooniks (laste)psühholoogi vastuvõtule.
