Pärast imetamise lõppu (1a1k) hakkas lapse ööuni paranema ning 1a4k vanuselt magas laps u 7 tundi järjest oma voodis, siis ronis suurde voodisse meie kaissu ning tudus edasi. 1a 6kuuselt hakkas aga uni halvenema, nüüdseks magab terve aja meie voodis ning uni on katkendlik.
Tihti on õhtud, kus laps magab 1-2,5h, siis ärkab ja hakkab mind hüüdma või nutma. Uinub taas, kui võtan ta sülle või lesin kõrval. Kui tahan minema hiilida, ärkab kohe või 40minuti pärast ja kõik kordub niikaua, kuni päriselt magama lähen.
Lisaks on hakanud ta öösel ärkama. U kl 1 ja kl 5 ronib voodist välja (kui sülle võtta ja takistada, hakkab väga kõvasti nutma). Ühtlasi kutsub ka minu kaasa ja sammub kööki külmkapi ette. Köögis hakkab piima soovima (Anna, anna). Kui ei saa, nutab kõvasti. Seetõttu olengi andnud. Alguses ma ka väga ei muretsenud, sest olin kuulnud emadelt, kes on olnud hädas öise voodis söömisega, et köögis söömised lõppesid ruttu. Meil olid köögis söömised alguses harvad, nüüd aga iga öö 2 korda.
Mingil hetkel sain aru, et laps pissib samal ajal, kui piima joob. Potile on õnnestunud teda suunata ainult juhul, kui söögitool on ära peidetud. Kui söögitool on nähtaval ja ütlen, et lähme pissile, siis ei ole nõus; tahab ainult söögitooli ja pissib mähkmesse. Kui tool peidus ja istub potile, siis hakkab ikka piima küsima ja enne ei lõõgastu ega pissi, kui piimatops käes.
Mõnikord ärkab selle piima joomise ja pissimise peale nii üles, et järgmised kaks tundi ei suuda uinuda.
Ausalt öeldes olen ma natuke juba väsinud nii meie öistest rännakutest kui õhtusest lapse kõrval lesimisest, aga ei leia sobivat lahendust. Öist piimajoomist ei ole lõpetanud seetõttu, et läheb ka potile pissile (last voodis hoides nutab, püüab välja rabeleda ja pissib mähkmesse).
# Potitanud olen last 8 elukuust. Päeval pissib u 2/3 kordadest potti, mõnikord küsib ka ise potile.
# Laps pole kunagi olnud väga hea magaja. 6kuust kuni aastani oli samuti periood, kus magas õhtutundidel üksnes 30-40minuti kaupa või ainult siis, kui kõrval lesisid ja öösel ärkas u 1,5-2,5h tagant.
Olete väsinud lapse öiste „unerännakute“ tõttu, soovite leida sellist lahendust, et rahul oleks nii laps kui ka teie ise.
Laps on laps, ta õpib kõiki asju, ja nagu ikka õppides, et tule alguses asjad välja, laps vajab oma vanemate mõistvust ning toetust, ja nende otsuseid. Just viimased on minu arvates väga tähtsad. Laps ei otsusta, kus ja kuidas ta magama jääb – seda otsustab vanem, nagu väga palju muid asju. Laps lihtsalt ei tea, kuidas elu käib, tal ei ole oma vastuseid, või on need seesugused, mis pole kohased. Loomulikult tuleb alati arvestada lapse vanusega ja ealiste iseärasustega, loomulikult tuleb lapsele anda eakohast otsustusõigust. Aga ei saa tal lasta otsustada selle üle, milles ta veel lihtsalt ei ole pädev.
Beebi vajab öösel süüa – 1,8 a laps füsioloogiliselt kindlasti mitte. Kui laps saab tunnike enne tuduaega oma kõhu ilusti täis süüa (ja selle eest peaks hoolitsema), siis peaks ta vastu pidama hommikuni. Lapsele võib öösel pakkuda kruusist vett. Kui te oma last kenasti kuulate, andes talle teada, et saate temast aru, kuid jääte endale kindlaks, siis ka laps rahuneb. Laps ei tea, kuidas elu on – teie teate. Laps peab saama toetuda teie rahule, kannatlikkusele ja kindlusele. Laps soovib öösel kindlasti magada, ja kui miski teda segab, siis ootab ta emmelt „uneabi“. Seesugune „tahan seda – ei taha seda – tahan toda – jne“ käitumine ükskõik kas päevasel või öisel ajal räägib ikka lapse segadusest, ja selles olukorras on lapsel kõige enam abi vanema otsustavast käitumisest.
Hoidke last süles, rahustage teda silituste ja jutuga, näiteks: jah, ma saan aru, et sa tahaksid kööki piima juua minna, ma saan aru, et sa ei taha praegu minu süles olla, oh, sulle ei meeldi kohe mitte ükski asi, sa ei taha oma voodis olla... jne. Esimesena tuleks alati anda sõnum arusaamise kohta, alles teisena oma vanemlik otsus, kuidas teie tahate, et oleks: jah, ma saan aru küll, aga praegu on tuduaeg, praegu ei ole söögiaeg, praegu magatakse, ei, praegu ei minda voodist välja... jne.
Kõik laste harjumused on vanemate kujundatud – seega saate neid harjumusi kujundades seista ühtlasi ka enda eest. Öised rännakud väsitavad ju teid mõlemaid. Aga neid lõpetada saate ainult teie: on vaja järjekindlust ja rahulikkust, et uut harjumust kujundada (et laps magab oma voodis, et öösel ei sööda jms). Last toetab, kui ta tajub teie kindlust ja positiivsust lahenduste leidmisel. Lapsel puudub võime ennast rahustada, seetõttu on kõigis emotsionaalselt rasketes olukordades hea, kui laps saab toetuda vanema mõistvusele ja toele: see rahustab last kõige enam.
Kindlasti teate, aga igas juhuks lisan, et öine söömine kahjustab hambaid ning täis kõht võib olla une takistaja, kuna keha peab tegelema seedimisega, mitte rahunemisega, mis on vajalik eeldus uinumiseks.
See võib kõlada imelikult, kui ka uinuma peab laps õppima, ta õpib selle selgeks vanema toel üldiselt kolmandaks eluaastaks. See on üpris tavaline, et laps vajab ärevuse maandamiseks, mis on uinumise üks eeldusi, vanema ligiolekut. Mõned lapsed uinuvad kergemini, mõnedele on selle äraõppimine keerulisem. Lapse uinumist soodustab vanema rahuolek. Kui ema on ärev nt seetõttu, et tal jäävad mingid olulised asjad tegemata, kui laps ruttu magama ei jää, siis see ema ärevus on oluline lapse uinumise takistaja. Kui võtategi endale lihtsalt selle aja, mil istute pingevabalt lapse kõrval, kuni ta uinub, siis see peaks olema hea variant kummagi jaoks. Seda enam, kui teie laps pole kunagi hea magaja olnud.
Pissimise osas – olete last juba varakult potti pissima õpetanud. Öine pissimise-söömise- söötmistooli-poti jms saaga kõlab tõesti väsitavalt. Lapse kõrval lesimine kuni uinumiseni võiks ju olla OK, nagu ka 1,8-aastase lapse mähkusse pissimine. Pissimis-kakamiskäitumine korrastub ju ka ikka pika aja jooksul, ka selle äraõppimiseks võiks ehk lapsele rohkem aega anda. Pealgi, kui ei jooda last õhtul eriti, siis pole ju ka midagi pissida. Loetakse normaalseks, kui laps 4.-5. eluaastaks jääb öösiti kuivaks ning teeb kõik oma hädad potti.
Järjekindluse ja rahumeelsusega on kindlasti võimalik lapse ja enda elu hõlpsamaks/rahulikumaks korraldada, soovin teile selleks edu.
6 lugejat arvavad, et see vastus oli abistav.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
