Minu 2,8 aastane tütar oli neli kuud tagasi täitsa tavaline ja rõõmsameelne laps. Juuli kuus hakkasin märkama, et ta on väga tujukas ja kui midagi ei saa või ei meeldi siis hakkas jonnima ja lausa karjuma ja ei võtnud kedagi kuulda. Augustist hakkasime vaikselt lasteaiaga harjutama...esimene nädal läks hästi ja siis paar nädalat olid hommikud nutused aga siis oli taas kõik korras. Aga kui ta lasteaias hakkas käima muutus tema käitumine kodus totaaalselt...õega ei saa üldse läbi (õde 7aastane). Ta on õe peale meeletult kade (varem seda probleemi polnud), lihtsalt lööb, kakub juustest. Viimasel ajal on tekkinud ka selline probleem, et kui on vaja näiteks riidesse panna siis hakkab karjuma, et ei pane jookseb eest ära. Kui üritan rahulikult rääkida miks vaja riidesse on panna, ta lihtsalt karjub ja lööb mind ja kui püüan ikka seletada läheb ta lausa hüsteeriasse ja röögib...vahel nii hullusti et tekib okse refleks. Ma lihtsalt ei ei tea mida enam teha...
Teiseks probleemiks on magamine. Kuni suveni magas ta oma voodis ilusasti...kusagil 20.00 läksime pesema, tudu riided selga, õele ja issile kalli, musi ja oma voodisse. Ma ei pidanud tema juures olema, ta uinus ise oma toas ja oma voodis. Aga järsku mingil hetkel polnud ta nõus oma voodis magama. Kogu meie elukorraldus on ikka sama, pole olnud mingeid muutusi. Nüüd oleme jõudnud sinnamaale, et õhtul ta ütleb ilusasti et läheme tuttu...pesta ei taha ta enam, hakkab jonnima, et ei pese ja kõik. Suure meelituse ja jonni järel saame pestud. Aga kõige suurem probleem on see, et ta pole mitte mingi hinna eest oma voodis nõus magama. Ta läheb minu ja abikaasa voodisse ja ma pean tema juures olema seni kuni ta uinub. Peale uinumist tõstame ta oma voodisse aga paari tunni pärast ärkab ta üles ja kolib taas meie vahele tuttu kus on siis hommikuni. Lasteaias magab ta ilusti oma voodis ja selliseid probleeme nagu löömine jne pole. Seal on väga hea laps, kuigi viimasel paaril päeval on tal tulnud hetkeks nutuhoog ja on pisut kurb.
Ma väga loodan, et mu jutt väga segane pole ja saate pisut mulle nõu anda mida edasi teha. Ehk peaks hoopis psüholoogi poole pöörduma???
Ette tänades ja kõike head soovides
Saan aru, et teie lapse käitumine on viimaste kuudega muutunud nii palju, et see teeb teid päris murelikuks. Laps, kes enne oli rõõmsameelne ja koostööaldis, tahab nüüd asju omal viisil teha ja kui seda ei saa, siis lööb, karjub ega kuula kedagi. Ütlete, et laps läks hiljuti ka lasteaeda ja seal probleeme üldiselt ei ole. Olete üllatunud muutustest lapse käitumises, kuna koduses elukorralduses pole midagi muutunud.
Vanust arvestades võib oletada, et teie lapsega on toimumas suur sisemine muutus – oma „mina“ eristumine ja kujunemine. Tavaliselt toimub lastes suur sisemine psühholoogiline muutus 2,5-4 aastaselt. See on aeg, kus laps hakkab ennast teistest eraldiseisva „minana“ kogema. Lapses hakkab pead tõstma oma tahe, mis on edaspidises elus väga oluline jõud. Ärkab tahe ja jõud, kuid kogemust ja oskusi napib. Lapses tekitab see muutus suurt segadust, sest ta hakkab tahtma asju omamoodi teha ja samas ta tajub, et ei saa või ei tohi kõike nii teha nagu tahaks. Lapsed ei oska enda emotsioone veel reguleerida ja seetõttu elavadki oma frustratsiooni vanematele karjumise ja löömisega välja. Vanematele on see aeg samuti väga raske ja väsitav, sest tundub, et laps ei allu enam ja talle ei ole võimalik asju selgeks teha.
Kui on nii, et teie peres ei toimu muid muutusi (emotsionaalseid varjatud pingeid) ja arvate, et lapse käitumist mõjutab just see arenguline protsess, siis on hea arvestada mõnda põhimõtet ning varuda kuhjaga kannatust. Tähtis on teada, et laps ei tee midagi vanemate ega õe kiusamiseks, tema käitumise taga on alati mingi vajadus. Halvasti käitub laps, kes tunneb end halvasti. Seega on oluline proovida mõista, mis vajadus võib olla käitumise taga. Ei tasu eeldada, et laps käitub aga väga mõistlikult. Lapse emotsionaalne tarkus on ju alles oma arengutee alguses ning ta vajab vanemate tuge. Kui võimalik, siis tasub ennetada probleemseid olukordi. Kui vaja siis peavad vanemad oma piire selgelt näitama ja seejärel võtma vastu lapse võimaliku pahameele. Lapsel on vaja näha, et vanem jääb tema jaoks kohale ka siis, kui tema enda tunded pea peal kokku löövad ja kogu maailma ebaõiglane tundub. Lapsele on arenguliselt vajalik kogeda rahulikku vanemat, kes jääb mõistlikuks ja aktsepteerib last ka ebaküpsena.
Selleks, et lapse eneseusaldus saaks toetatud ja samas ta ise ja teised jääksid terveks, peavad vanemad olema omamoodi köietantsijad – hoidma tasakaalu piiride väljendamise, lapse vajaduste mõistmise, rõõmsa koosolemise ja iseenda patareide laadimise vahel. Kui laps õpib oma tahet ise aina paremini mõistma, siis vajab ta aina vähem end agressiivsel moel välja elada. Aktiivne kuulamine (lähemalt saab lugeda siit: www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/) vanema poolt aitab lapsel end ise paremini mõistma hakata. Mida rohkem on mõistmist ja vähem võitlust, seda kergemini ja kiiremini keeruline aeg möödub ning laps muutub jälle rõõmsameelseks ja toredaks kaaslaseks.
Häid nippe, kuidas käituda 2,5-4 aastase lapsega nii, et asjad aina hullemaks ei läheks võite lugeda Gertrud Tuseni raamatust „Jonniiga. Abiks lapsevanemale raskel ajal“. Kui tunnete vajadust jonni kohta rohkem lugeda, siis soovitan kindlasti Aletha Solteri raamatut „Nutt ja jonnihood. Kuidas aidata lapsel oma tunnetega toime tulla.“ Gordoni perekoolis saab õppida praktilisi oskuseid, kuidas kogu peres, ilma võimu kasutamise ja suhteid kahjustamata, toime tulla olukordadega, kus on erinevad tahtmised ja tugevad tunded. Soovi korral võite pöörduda ka individuaalseks nõustamiseks meie nõustajate poole.
Selleks, et teil kannatlikkust ikka jätkuks, soovitan aga kindlasti võtta aega ka ainult endale ja endale koos mehega, et laadida oma akusid ning teha midagi, mis ennast rõõmustab. Kui olete enda eest hästi hoolitsenud, siis on teil ka lapsele rohkem anda nii tähelepanu aktiivsel kuulamisel kui ka selgust piiride hoidmisel.
2 lugejat arvavad, et see vastus oli abistav.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
