Mu poeg sai kahe aastaseks.Potile sain ma ta käima kuskil 1aasta 11kuuselt.Aga seda ka mitte täielikult.Koguaeg ikka mähku ka.Nüüd paar päeva istub ilusti potile aga kui pissi tuleb kargab püsti ja hakkab kinni hoidma.Nutab hüsteeriliselt ja ei taha potile häda teha.Küll meelitan ja proovin igatepidi talle seletada,et pole vaja kinni hoida ja pissi tuleb potile teha.Korra jälle istub laseb pisikese sirtsu potti ja siis tõuseb jälle püsti.See hakkas siis pihta kui ostsin talle uue poti. kas see võib sellest olla?Ja suuremat häda pole ta kunagi potile teinud.Kui kaka häda tuleb jookseb ta ruttu kuhugile nurka ja ei taha,et keegi talle ligi tuleks.Olen püüdnud meelitada aga siiani pole see õnnestunud.Ämm arvab,et hakkasin liiga hilja harjutama.Aga poeg ei tahtnud enne potti näha ka hakkas kohe hüsteeriliselt nutma.Siis lükkasingi muudkui edasi harjutamist.Kuidas peaksin käituma?
Saan aru, et teie poeg võib küll potil istuda, aga ei taha sinna pissida. Mure sai alguse, kui ostsite talle uue poti. Põhjus võib olla tõesti ka potis. Last mõjutab isegi see, kui pott on esimesel istumisel külm või tekivad mingid muud ebameeldivused. Kirjutate ka, et laps ei ole kunagi potti kakanud, vaid pigem läheb nurka peitu. Kas võib olla, et tal on kunagi kõht kinni olnud ja see on valu teinud? Või on ta saanud pahandada, kui on püksi kakanud?
Igal juhul võiksite poti suhtes vastumeelsuse korral pidada paar nädalat pausi ja teema unustada. Seejärel proovige uuesti. Kasutage kõiki nippe, mis aitavad potil käimisega harjuda. Näiteks kui teil on uus pott, siis kleepige koos sinna kleepse või kirjutate potile tema nimi, et pott oleks rohkem „oma“.
Kui te seda juba teinud ei ole, siis proovige potil käimine muuta rutiiniks. Näiteks peale ärkamist ja ennem magama minekut. Kui last potile meelitate, siis pigem rõõmuga ja huvi äratades. Pikalt veenda pole vaja ja kindlasti ei tohiks pahandada ega ka ähvardada, kuigi lapsevanemal võib tekkida lootusetuse tunne ja sellest ka pahameel. Kõik lapsed hakkavad ükskord potil käima. Huvi ja oskus oma põietegevust kontrollida, tekib lastel aga erinevas vanuses. Seetõttu ei saa ka öelda, et alustasite poti tutvustamisega liig hilja. Last ei saa sundida. Kui ei taha, siis nii on. Tuleb veidi oodata ja siis uuesti katsetada.
Eeskuju on laste jaoks oluline. Näiteks võite ise ette näidata, kuidas tualetis asju aetakse. Või siis teeb seda lapse isa. Kutsuge laps kaasa ja käige koos potil. Nii muudate tegevuse loomulikuks. Kõik inimesed ju pissivad ja kakavad. Juurde saate selgitada, et kõige mõnusam on seda teha potil käies, mitte püksi tehes. Ärge pahandage, kui laps ikkagi kohe ei taha. Kutsuge ta mõne aja pärast jälle endaga kaasa potile.
Hetkel on suvi, mistõttu võimalusel ärge pange lapsele mähet. Varuge mitu paari pükse ja laske tal nendega olla. Hoidke ka pott käepärast. Kui hakkab pissima, siis pakkuge potti ja muudke asi põnevaks. Näiteks võite vaadata, kumb jõuab ennem, kas piss püksi või laps potile. Võite koos ka kuulata, mis häälega seekord piss tuleb. Öise, aga ka päevaune aegse mähkmest võõrutamisega oodake niikaua, kuni pepu püsib päeval kuiv.
Soovitan lugeda koos lapsega mõnda raamatut, mis on potil käimise teemaline. Näiteks Aline de Petigny „Kaspari esimene pissipott“. Laske lapsel ka oma mängulooma või nukku potitada. Peamine – muutke kogu üritus loomulikuks ja rahulikuks. Kõik lapsed saavad erineval ajal potil käimisega hakkama. Peamine on, et ei tekiks häbi ja hirmu loomulike vajaduste suhtes.
