Mingis perioodis on see kindlasti normaalne et laps võõrastab võõraid inimesi, aga millal peaks hakkama mõtlema et lapsel siiski midagi viga..oeh. Käisime logopeedi juures 2 a 11 k lapsega, kuna ei räägi veel. Ja seal ta koostööd ei teinud, sest ta võõrastab alguses ja tahab harjumist, logopeedil seda aega aga ei olnud ja sinna see käik jäigi, ei saanudki lapsega kontakti. Poisil jah komme emme selja taha pugeda ja peidab näo ära mu juustesse nt , mina olen alati arvanud et see okei, laps tahab harjumist ja siis on valmis suhtlema. Logopeed aga kirjutas paberitele et lapsel suured kohanemisvõimed, kuna ta ei tahtnud logopeedile otsa vaadata ja kohe asju kaasa teha..ei teagi, kas peaks nüüd muretsema
Tõepoolest, iga laps on erinev (isiksuseomadused, arengutase jne.) ning ka kolmeaastased võivad uues olukorras ja võõra inimesega end kohmetult tunda. Kui taoline võõrastamine on aga korduv muster, võib tegu olla lapse temperamendi eripäraga. Ujedama loomuga lapsed vajavad aega, et kohaneda ja mõistvat ning toetavat vanemat, kes julgustaks. Abistav on enne uude kohta ja uute inimestega kohtumist rääkida- kuhu minnakse, mis toimuma hakkab. Oma olemusega andke edasi, et olete rahulik ja positiivne- need hoiakud kanduvad ka lapsele üle.
Kindlasti tuleks teil edasi tegeleda lapse kõne puudumise põhjuste uurimisega. Kolmeaastased peaksid olema juba mõnusad vestluskaaslased - taaskord, laste areng kulgeb erinevas tempos-, kuid vanemana peaksite muutuma valvsaks, nii pikk kõne hilinemine ei ole tavapärane. Välja tuleb selgitada, kas lapse kuulmine on korras (kõrvaarst) ja kas laps mõistab teie kõnet - täidab teie korraldusi ja suudab ennast teile mõistetavaks teha ja oma soove rahuldada (viib vajadusel kasvõi kättpidi vajalikku kohta). See, et te muretsete oma lapse kõnearengu pärast ning käisite logopeedi juures, näitab hoolimist.
Leidke uus logopeed, kellega koostööd teha. Andke talle eelnevalt oma lapse eripärast teada, et ennetada eelhoiakuid. Kui vaja, käige alguses lapsega selle maja juures, kus logopeed asub, järgneks esimene visiit, mis võikski olla lühike ja kontaktiloomiseks mõeldud - millele järgneks tegelik logopeediline sekkumine/töö.
Tegelege ka ise oma lapse kõne arendamisega - rääkige lapsega, lugege jutukesi, vaadake pilte, kuulake erinevaid hääli (koera haukumine, linnulaul, veevulin jne.), matkige loomade häälitsusi, tehke erinevaid suu- ja keeleliigutusi ja väga olulised on sõrmemängud (peenmotoorika arendamine). Varajane käeline tegevus mõjutab kõnearengut ja hilisemat kirjutama õppimist.
, mina olen alati arvanud et see okei, laps tahab harjumist ja siis on valmis suhtlema. Logopeed aga kirjutas paberitele et lapsel suured kohanemisvõimed, kuna ta ei tahtnud logopeedile otsa vaadata ja kohe asju kaasa teha..ei teagi, kas peaks nüüd muretsema 