Tere.
Minu meel on täitsa kurb , enam ei oska midgai teha
Maarja, minu laps, kes on 1a10k ei söö sooja toitu enam üldse . Lihtsalt üleeilsest on sooja toidu vastu protest. Ei sobi makaronid, kartul, liha jms .
Päevaplaan on selline:
Kell 7-8 äratus , tunni aja jooksul hommikusöök (enamasti olid erinevad pudrud kuid nüüd ei sööda ka enam ei krõbuskeid, ei hommikusaiu erinevate katetega .. Täna sõi nt. viinamarju hommikusöögiks pudru asemel).
Siis käime õues .
Siis sööme oodet (täna olid selleks siis riivitud porgand ja rosinad)
Kella poole 12 ajal on lõuna mida magab enamasti 1-2h lõunaund.
Siis tunni aja jooksul peale ärkamist on Lõuna
Täna oli see kell 14.05 ning söögiks olid makaronid praetud singi ja hapukoore-ketsupikastmega. Ei söö ühtegi suutäit. Proovisin isegi jogurtit anda peale seda , ei tahtnud.
Nüüd õhtusöögi oskas ei teagi veel mida teen aga olen kindel et ei söö midagi ..
Läheb magama kell 21-22 vahel . Enamasti magab poole 10 ajal juba .
Mina ei saa enam aru mida teha .
muidugi päeval nüüd ta ainult joob (enamasti on joogiks vesi , vahel ka mahlsegu, piim , keefir, haps)
Kas lasengi tal ainult vedeliku peal elada ? Täna isegi õuna ei söönud, seisavad laual. Ta ei saa ju vajalike toitaineid kätte . Ehk on vaja siis hakata vitamiine juurde võtma , kui ei söö ? Mida ma veel peaksin tegema ? Ei saa ju teda koguaeg söögitoolis hoida ja oodata et ehk nüüd võtab ampsu .
ei ole kordagi sundinud sööma teda . Mida küll teha .
Olete mures oma tütre pärast, kes protestib viimastel päevadel sooja toidu vastu.
Sundida tõesti ei maksa, see teeb asja ainult hullemaks. Võimalus on ikka ja rahulikult pakkuda söögiaegadel harjunud toitu, ja kui laps ei soovi, siis väljendada seda, mida sel hetkel mõtlete-tunnete, nt: ma kardan, et sul jääb nüüd kõht tühjaks; mulle küll maitseb see toit, vms. Kuid see olgu öeldud vaid üks kord. Kui laps tõesti ei taha, siis võib ta lauast lahkuda ja mängima minna.
Kui laps on aktiivne ja rõõmus ja käitub muus osas tavaliselt, siis ei peaks ehk nõnda palju muretsema. Meil kõigil on omad tujud, ka isude osas. Laps käitub ka palju matkimisi, seetõttu võiksite mõelda sellelegi, mil moel ise söögilauas või üldse toiduga käitute.
Vahel aitab loominguline lähenemine: pudrule saab moosiga teha suu ja silmad, võileib võib olla nukumaja-kujuline jne. Ka positiivse eeskuju märkamine nt multifilmis või pildiraamatus võib sobida: näed, kui ilusti jänku putru sööb!
Vedeliku osa võiks aga siiski vähendada, sest vedelik täidab kõhtu ja tühja kõhu tunnet ei teki. Joogiks võib lapsele pakkuda puhast vett, magusad joogid võiksid üldse olemata olla.
Ka on oluline, et laps saaks piisavalt liikuda õues, joosta, ronida, mürada – see kõik peaks olema hea söögiisu aluseks.
Kõige enam vajab laps teie rahu ja kannatlikkust antud olukorras. Lapse organismis on piisav varu toitaineid, kui ta seni on ilusti söönud. Kui väga muretsete kalorite pärast, võite need toidu, mida laps sööma nõustub, teha rammusamad.
Ka lastearstide soovitus sarnases olukorras on mitte kasutada sunnimeetodit, ja kui laps kipub toite valima, hoolitseda selle eest, et need toidud, mida laps sööma nõustub, oleksid igati kvaliteetsed ja tervislikud. Samuti on omal kohal kasulike ainete peitmine muu toidu sisse (nt kliid pannkoogitaignasse) jms nipid. Arstid rõhutavad sedagi, kui tähtis on kinni hoida toidukordadest, nende vahel ei tohiks lasta lapsel näksida, samuti tuleks loobuda magusatest mahlajookidest, mis vähendavad isu. Ka puuviljad sisaldavad rohkesti puuviljasuhkrut, nii et ka nende andmisega söögikordade vahel tuleks ettevaatlik olla.
Oluline on, et te ise üle ei muretseks. Kui laps söögilaua taha istudes tajub teie pinget: kas ta täna sööb? kui palju ta sööb? kas mu närv peab vastu?, läheb ka tema pingesse ja asi ei muutu. Kui võimaldate lapsel tajuda, et olete mõistev, tolerantne, toetav, vähendab see lapse ärevust, mis tal praegu söömisega miskipärast tekkinud on.
