Tere!
Meil on probleem potil käimisega. Tegemist on 3- aastat ning 5kuud vana aktiivse poisiga.
Oleme saanud poja potti pissima aga endiselt teeb mitu korda päevas ka püksi. Enamasti siis, kui vaatab telekast midagi huvitavat või on mänguga hoos. Sellest saan ma aru, et see on normaalne. Muret teeb aga see, et mõnikord Ta lihtsalt nagu ei viitsiksi potile minna. Pissil hakkas kohe käima suurel potil ja püsti. Potil isekäimine tuli umbes pool aastat tagasi. Siis, kui läheb potile ei küsi vaid jookseb ise.
Teise hädaga on lood aga kehvemad, selle teeb koguaeg püksi. Olen rääkinud ja seletanud aga mitte miski ei tundu aitavat. Aeg- ajalt saan ka pahaseks aga üldiselt proovime ilma pahandamiseta. Olen proovinud kiita ja ka premeerida. Samuti olen proovinud natukeseks märgu pükse jalga jätta. Samuti proovisime alguses lemmik muusikavideo saatel Teda potile istuma panna. Olen proovinud ka jooksvat vett, mänge potil, liisusalmide lugemist potil jne. Lihtsalt tundus mulle pikkalt, et Ta pole selleks valmis. Samuti on Tal koguaeg kiire. Isegi söömiseks pole aega.
Potitrenniga alustasime natukene peale aastaseks saamist. Tõenäoliselt oleksin pidanud varem alustama. Aga neid teooriaid on ka palju...
Alguses hakkasime vaikselt aeg-ajalt potti tutvustama. Enne 2-seks saamist tegelesime juba rohkem. Panin teda iga paari tunni tagant pissile. Mähkud võtsime päeval ära. Oli ka neid päevi, kus jätsime trenni järgi ja puhkasime. Nii nägin Temaga vahelduva eduga vaeva kuni paar kuud tagasi hakkas ise järsku pottile jooksma. Esialgu ei võtnud pükse jalast aga nüüd mõnikord tõmbab ka püksid jalast.
Päeval me mähkut ei kasuta ja lasen Tal pükski teha. Püksid võtab ise ära, kui need teda häirima hakkavad. Kui enne magama minemist käib veel pissil siis tõuseb hommikul enamasti kuivalt. Proovime ka lõunauinakuid ilma mähkuta aga voodiriiete pesemine läheb juba ülemõistuse suureks sest tihti ei tule pissimisest enne und midagi välja ning siis laseb voodisse enne uinumist või vahetult peale ärkamist. Mähkmed paneme me jalga ainult poes käimiseks ning külas. Viimasel ajal olen täheldanud, et kui mähku jalga panna teeb kohe kaki ka mähkusse nagu oleks kinni hoidnud. Kui mähkut pole pikalt jalas olnud teeb pükstesse aga see on nähtavalt ebamugav Talle.
Ma saan aru, et õnnetused on kuni neljanda, viienda eluaastani ok aga Temal juhtub seda pissimisega liiga tihti, rääkimata teisest hädast. Mida teha, et asi korda saada?
Laps ei käi veel lasteaias. Päevane graafik on järgmine: Üldiselt ärkab 8-9 ajal ning magama läheb õhtul 10 ajal. Aeg-ajalt juhtub ka hiljem magama jääma. Seega naudib Ta üldiselt 10-tunniseid uinakuid. Kui on ärganud 9-10 ajal siis lõunauinakut ei tee. ( Ilmselt pole lõunaks piisavalt väsinud.) Olen proovinud Teda panna õhtul 8ajal magama aga sellepeale tuleb ta 5-6 ajal hommikul ülesse ja oleme siis kõik terve päeva väsinud.
Joob nii mahla, piim kui ka vett, teed. Aeg ajalt saab ka limonaadi. Suhteliselt suure vedelikutarbmisega laps. Oma kasvult ja kaalult on Ta 4-aastase mõõtmetes. Kuna oleme kodused elame suhteliselt vabas graafikus. Kas tõesti ei jää muud üle, kui väga ranged kellaajad ja päevane graafik paika panna või on asi milleski muus? Ehk tuleks arstile pöörduda?
Oleme mures ja suhteliselt väsinud pidevast mähkmetega jahmerdamisest. Rääkimata kurbusest, et me ei ole veel oma poja potile saanud.
Tal on probleem ka kõnega. Elame Soomes ja seega kuuleb laps nii Soome, Eesti kui ka minu poolt aeg-ajalt inglise keelt. ( Suhtlen võõrastega inglise keeles.) Samuti laulab vanaema aeg-ajalt lapsele venekeeles unelaule. Oleme täheldanud, et laps vaatab multikaid ja teinekord on kogemata peale sattunud võõras keel ja Teda ei tundu see üldse häirivat. Nagu Ta ei saaks aru, et midagi on valesti.
Laps teab ja oskab öelda erinevaid sõnu. Räägib ka lühikesi lauseid. Kahjuks ei tule neid lauseid aga nii palju nagu paljudel teistel Tema vanuses. Lihtsaid palveid Ta täidab ja saab ka aru neist. ( Küll aga mitte pikast seletusest, et oleks aeg potile minna, sest kõik suured lapsed käivad potil.) Tunneb ära piltidel olevaid esemeid ja Talle tuttavaid inimesi. Tuttavat juttu üritab kaasa rääkida jne. Kõne läheb vaikselt koguaeg edasi. Iga nädalaga õpib midagi uut. Kahjuks on Tal teistega suheldes aeg- ajalt komme rääkida pikk jutt kiirustades maha aga omas keeles. ( Või on see nii pudine jutt, et me ei saa aru?) Olen kuulnud nõu, et võib-olla on Ta mõelnud, et Tal on ka oma keel nagu meie räägime erinevaid keeli. Tal on suur huvi numbrite ja puslede vastu.
Ma ise olen õppinud pedagoogikat ja olen siiani rahulikult asja võtnud, kuna näen ise, et laps areneb koguaeg edasi. Murelikuks tegid aga ümberringi sõna võtvad lähedased ja tuttavad, kes näevad suurt probleemi ja olen nüüd ka ise suurde muresse aetud.
Imelik oli see, et potitrenni ja kõne tuntav edasiminek oli järsku ühel ajal. Kas tõesti võib olla nende vahel seost?
Loodan, et oskate meid aidata.
Lisaks sooviksin küsida, kas lapsega, kellel on probleem oma emakeelega tuleks Soomest tagasi Eestisse kolida, et lapsel hakkas tulevikus hästi minema? Hetkel olen võtnud plaani kolida pojaga Eestisse tagasi ja Ta sügisest lasteaeda panna, kus saab ka kohe abi logopeedilt. Lasteaia koht on sügisest olemas ka Soomes.
Iga laps areneb omas tempos, kes kiiremini, kes aeglasemalt. Pole selget ja ainuvõimalikku ajagraafikut, millal kõik juhtuma peaks - muutused võivad ilmneda ajanihkega normist või hüppeliselt (ja isegi mitut erinevat ja olulist funktsiooni korraga hõlmates, nagu teie lapse puhul, kelle kõne ja arusaam pissilkäimisest tegid arengumuutuse koos. Milline on pigem ebatavaline). Olete siiani oma 3,5 aastase lapse hilise kujunemisega potilkäiguoskust ja kõne arengut rahulikult võtnud, nüüd on lähedaste kommentaarid aga teid vanemana ärevusse ajanud.
Olete proovinud kõikvõimalikke loovaid ja mängulisi meetodeid julgustamaks poega potil käima, pissilkäimise osas on näha edusamme, kakamine aga endiselt probleemne.
Spetsialistid leiavad, et keskmiselt teise ja viienda eluaasta vahel kujuneb lapsel välja võimekus oma sulgurlihaseid kontrollida (keskmiselt kaheaastastel lastel) ja potitreeningul pole enne mõtet, kui laps mõistab, mida temalt oodatakse (selleks annab eelduse arenguline küpsus). Kui teie lapsel pole olnud sellist perioodi, kus ta püksi ei kaka, siis tõenäoliselt laps ei ole veel arenguliselt küps potil käima.
Häid tulemusi on andnud järjepidev (iga päev!) lapse potitamine enne uinumist/kohe peale ärkamist/peale sööki/õue minnes ja tulles jne. Pott võiks olla wc-s ning potil ei istuta kauem kui paar minutit. Kuna teie poeg joob palju, võiksite reguleerida vedeliku pakkumist- et teatud aeg enne päevast uinakut või ööund enam juua ei saa. Suve saabudes on võimalus, et ei kasuta lapsel mähkmeid ega püksikuid, et ta kogeks uriini oma kehal ja saaks ka kiiresti kohe potile minna.
Lapse kõne arengu osas küsite, kas peaksite tagasi kolima - seda saate ikkagi vaid ise otsustada ja seda lähtuvalt oma vajadustest, kus on/saab olema teie ja lapse kodu (Eestis või Soomes). Nagu ütlete, lasteaiakoht on olemas mõlemas riigis nagu ka logopeediline abi. Inimene on loodud loomult paindlikuks, et kohaneda eluga ja toime tulla igas keskkonnas. Võite olla kindel, et teie laps saab hakkama mõlemas keelekeskkonnas, eelkõige vajab ta iseenda ja oma eluga hästi hakkamasaavat vanemat- teid!
Et enam mõista ja toetada lapse arengut, julgustaks teid pöörduma konsultatsiooniks asukohamaa pediaatri ja lastepsühholoogi poole, kellega koos arutada edasisi samme, uurida lapse arengut, et pakkuda teie pojale võimalikku parimat tuge.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
