Kodus on kasvamas 6 aastane tüdruk kes iga asja peale vastab ei viitsi. Viimastel kuudel on asi juba päris hulluks läinud. Ei viitsi ta trennis käija, ei taha ta loovusringist osavõtta ning nüüd teatas ta et tantsutrenn on ka jama ning sinna ta ei viitsi enam minna. Küsisin, et mis ta siis tahaks teha, et äkki siis laulmas kuskil ringis käija kuid laulmine olevat ka jama. Õhtuti teeme mõningaid harjutusi kooliks valmistumiseks ja ei möödu kordagi kui selle üle ei ole suurt vaidlust.
Kodus telekat vaatame vähe, multikad ja arvuti on lubatud ainult nädalavahetusel ning fraas ei viitsi pole minu suust veel kuulda olnud. Minu mure ongi, et minu lapsest on saanud suur laiskvorst. Nüüd ei teagi kuidas talle läheneda ja millega innustada? Oleme kõike juba arutanud, et harjutusi ja lugemist peab harjutama, et tulevikus hästi hakkama saada ning trenn ja liikumine on oluline. Mismoodi sellest laiskusest võiks võitu saada? Millega veel innustada?
Emana on teil mure oma kuueaastase tütre pärast, kuna kardate, et temast on saanud "suur laiskvorst", kes ei taha käia enam trennis, loovusringis ega tantsutrennis. Laps pole innustunud ka teie poolt pakutud võimaluse üle lauluringi minna ning kooliks ettevalmistus õhtuti tekitab suuri vaidlusi.
Olete lapsele selgitanud tegevuste vajalikkust ning jaganud oma arusaamu ja väärtusi (liikumine on oluline, õppima peab selleks, et tulevikus hakkama saada),millised on igati tänuväärsed ja teile olulised. Vanematena tahame ju oma lastele anda tulevikuks parima stardi ja omalt poolt kaasa anda head hoiakud ja väärtused.
Teisalt on tänapäeva vanemad ka enam pinges ja hirmul oma laste tuleviku osas- kas laps saab ikka õigesse kooli, kas saab parima hariduse, et tulevikus edukas olla (ehk edukultus) jne. Seetõttu kuhjatakse väikelapse ja koolieeliku elu erinevate ringide, trennide, huvialakoolide ja eelkoolidega üle ja kurnatakse laps füüsiliselt ja vaimselt ära.
Tahaks tunnustada teie väikest tütart, kes seisab enda ja oma vajaduste eest. Ta ei oska teile öelda selges minakeeles: "Ema, ma olen väsinud nendest trennidest. Tahaksin olla lihtsalt veel kuueaastane laps, kelle peamine "töö" on mäng. Ja ma tahan mängida ja olla koos sinuga, ema!". Aga ta väljendas ennast eakohaselt, öeldes: "Ma ei viitsi!", mille sõnum vanema jaoks võiks olla, et lapsel on mure.
Kindlasti ei tohiks lapsega pahandada, ega teda noomida, et kuidas sa ei viitsi! Pigem tasuks teda aktiivselt kuulata, et mõista tema loobumise tegelikku põhjust (võimalik, et see on ka midagi muud, kui siinkirjutaja poolt pakutud variant). Aktiivse kuulamise oskusest saate lugeda:http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Siinkirjutajale paistab, et teie tütar enam ei jaksanud. Ei jaksanud käia kolmes ringis/trennis ja lisaks päeval lasteaias tehtud õppetegevusele õppida veel ka õhtuti kodus.
Lisaks on olnud pikk ja kurnav talv ning energiavarud kõigil otsakorral.
Küsite, et kuidas oma last innustada? Parim innustaja on lapsevanema eeskuju, - näiteks kui väärtustate terveid eluviise ja sporti, võiksite kaasata ka tütre oma harrastustesse. Miks mitte käia koos jooksmas, metsas jalutamas, jalgrattaga sõitmas. Lisaks sportimisele olete koos (kvaliteetaeg) ja võimalik, et just koos emaga tegutsemine (saades tema jäägitut tähelepanu, tunnustust) on see, mida ta tegelikult vajab ... ja viitsib.
