Küsin nõu, millest võivad olla tingitud hüsteeriahood 8-aastasel lapsel? Lapse jonn võib mõnikord kasvada hüsteeriahooks (mis võib kesta ka paar tundi), kus ta ei kontakteeru, et taha millestki aru saada, nutab. Jonn võib alata väga tühisest asjast - näiteks kui ei saa istuda mingile oma lemmikkohale laua ääres või teleka ees. Kui keegi ütleb (viisakalt ja rahulikult), et tal on midagi tegemata (nt "sul on tuba segamini, palun korista ära"). Muidu arengult normaalne laps, koolis saab väga hästi hakkama. Kas võib olla tegemist mingi vitamiinipuudusega? Või millegi hullemaga?
Teie peres kasvab arengult normaalne kaheksa-aastane laps, kes koolis saab väga hästi hakkama. Samas olete mures tütre jonnihoogude pärast, nagu nimetate - võivad need kasvada hüsteeriahoogudeks, millised kestavad tunde. Hüsteeriahoo ajal ei ole laps suuteline kontakteeruma, ei ole suuteline millestki aru saama ja nutab. Kirjutate, et hoog võib vallanduda tühisest asjast- näiteks ei saa istuda oma lemmikkohale; keegi viitab vajadusele tuba koristada.
Oma kirjas te ei täpsusta, kas taolised hood on teie lapsel olnud omased ka varem, või millal on need alguse saanud.
Seetõttu on võimatu öelda, millest on need tingitud, kuna võimalusi on mitmeid.
Kui üks kaheksa-aastane laps ei suuda oma pettumust, oma tundeid teisiti väljendada kui nuttes, võib see olla tingitud ikkagi sellest, et laps ei oska oma tundeid ja vajadusi selgelt sõnadega väljendada. Siin saate vanemana oma last aidata, jäädes taolistes situatsioonides rahulikuks (ei lähe lapse negatiivse tundehooga kaasa, ei vihasta, ei tõsta häält jne.), nii annate ette käitumusliku mudeli, kuidas keerulistes olukordades toimida. Kui laps on rahunenud, rääkige temaga mittesüüdistaval moel, olge aktiivne kuulaja (vaadake lähemalt http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/), kuulake lapse muret/vajadust. Teie sõnum talle võiks olla, et soovite teda mõista ja aidata. Kui esitate küsimusi, siis võiksid need olla avatud lõpuga, et laps saaks neile vastata pikemalt kui jah/ei.
Andke lapsele teada, et soovite teda aidata/toetada ning üks võimalus selleks on õpetada last oma viha kontrollima.
Õpetage teda märkama oma kehas esimesi märke, mis annavad teada, et kohe laps vihastab- on see hääle/käte värin, südamepekslemine, kurgus või kõhus veider tunne jne. - kui laps õpib neid märkama, suudab ta ise viha/jonni tekkimist peatada. Lisaks märkamisele õpetage lapsele vihaga toimetuleku võtteid. Need meetodid on klassikalised vihaga toimetuleku võtted ja peale harjutamist ja oskuste omandamist väga tõhusad ja kasutatakse iga kord, kui on vajadus toime tulla stressi, pingete või raskete tunnetega. Soovitav oleks need algul endal selgeks saada, siis on kergem lapsele edasi õpetada ja koos harjutada, kuni oskused omandatud.
Näiteks: "Sügav hingamine" - istu mugavas asendis, nii et su jalad toetuvad kindlalt põrandale, su käed lebavad lõdvestunult põlvedel ja selgroog on sirge.
Hinga sügavalt sisse, lugedes mõttes sekundeid: „üks, kaks, kolm, neli”. Enne, kui välja hingad, - hoia hinge kinni, lugedes mõttes: „üks, kaks, kolm, neli”. Nüüd välja hingates, loe mõttes: „üks, kaks, kolm, neli” ja lisa sinna üks positiivne, ennast toetav sisendus. Näiteks: „saan hakkama!”, „lõdvestun!”, „olen rahulik!”.
Tee seda harjutust vähemalt neli korda.
Jälgi selle harjutuse ajal oma hingamise pidevat aeglustumist, keha lõdvestumist, mõtete rahunemist.
Näiteks: "Roboti-kaltsunuku tehnika"- olen 10 sekundit pinges nagu robot, siis lõdvestan ennast ja kogu keha on pehme nagu kaltsunukul.
Millest võivad olla tingitud kooliealise lapse nutu- ja hüsteeriahood? Kui taolised hood on pidevad ja teevad teid vanemana väga murelikuks, võiksite pöörduda konsulteerimiseks kasvõi perearsti poole. Võimalik, et arst suunab teid laste neuroloogi vastuvõtule. Kui kodus/paarisuhtes on pingeid, võiksite teha koostööd pereterapeudiga- kodused pinged väljenduvad ka laste ebakohases käitumises.
