Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lapse areng :: inetud sõnad

inga
Külaline
Postitatud 05.03.2013 kell 16:11
Tere! Ei tea kuidas tegutseda. Minu 7 aastane poiss kasutab tihti selliseid sõnu nagu p....,kakajunn,s....junn jms. Lisaks on ta muutunud kuidagi agressiivseks, kui miski ei meeldi, siis laseb käiku käed-jalad,sülitab. Kui ta niimoodi käitub,siis aktiivne kuulamine ei toimi-ta lihtsalt ei kuule. Viin ta oma tuppa rahunema, aga ega ta seal muidugi ei püsi. Saan aru, et lihtsalt niisama kiusu pärast ei käitu, ju ta on rahulolematu aga ei oska sõnadesse panna. Kui väga agressiivseks muutub, siis lihtsalt võtan sülle ja hoian kinni, et ta ei saaks mulle haiget teha. Ma olen täiesti jõuetu sellises olukorras-kuidas käituda, aidata last? Tegelt on selline olukord juba viimased 2-3 aastat. Õnneks mitte igapäevased.
Marge Vainre
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 07.03.2013 kell 14:24
Olete mures lapse agressiivsuse pärast ja seda juba mõnda aega. Olete proovinud mitmeid viise, kuid teile tundub, et poiss kiusu pärast käitub ikka sobimatult. Siit muidugi tekib edasi küsimus, mille vastu ta protestib? Mis on see, mis teda häirib, millest tema agressiivne käitumine räägib? Üldistatult võib väita, et agressiivsus tuleneb halvast enesetundest, mida ta välja elab. Tunnete ärakeelamine, sh viha, pettumuse, hirmu tundmise, ei oleks ju lahendus. Tema teise tuppa rahunema viimine võib mõjuda ka karistusena ja seeläbi tema tunnete eiramisena ja paneb teda jätkuvalt oma trotsi väljendama.
Seega võib tulla muutus sellest, kui poiss saaks oma keerulisi tundeid väljendada kuidagi teisiti, lubataval moel. Nagu kirja järgi mõistan, oletegi püüdnud seda teha. Parim viis on see, kui agressiivsuse ja inetute sõnade asemel saaks poiss end sõnaliselt ja otse väljendada. Pean silmas seda, et tal oleks võimalus väljendagi seda, millega ta rahul pole, mis teda vihaseks teeb. Kirjutate, et kui talle miski ei meeldi, laseb käiku käed-jalad. Kas seda, mis talle ei meeldi võetakse tõsiselt ka siis, kui ta seda lihtsalt ütleb. Või on tal kogemus, et teda ei võeta kuulda ja ta peab tegema midagi lubamatut?
Selge see, et kõike ei saagi lapsele lubada, mida ta tahab, kuid ometi on võimalik reageerida nii, et laps kogeks, et tema vajadusi arvestatakse ja võetakse tõsiselt.
Olete püüdnud teda kuulata, kuid ta ei kuule. Samas pole paremat viisi saavutada mõistmist ja võimaldada lapsel rääkida talle olulistest asjadest. Seega tasub proovida siiski aktiivset kuulamist, kuid valida hetk, mil poiss on valmis kontaktiks ja teie kuulajana mõjuta talle usalduslikult. Kuulamine ei toimi, kui üks pooltest pole valmis kuulama või üks soovib teisele midagi peale suruda või ei aktsepteeri kuuldut. Kui laps väljendab end agressiivselt, siis sageli ongi raske teda tõeliselt mõistavalt kuulata, sest esimene reageering on ju löömise või ropenduste hukkamõist. Kuulamine ei tähenda aga seda, et te seda heaks kiidate. Küllap olete seda ja korduvalt väljendanud, et te sellist käitumist ei salli ja ta seda ka teab.
Mõnda aega võite proovida mitte niivõrd reageerida tema käitumisele, vaid peamiselt sellele, mida ta väljendada püüab, milles ta pole mõistmist kogenud. Nagu juba öeldud, see ei tähenda, et ta kõike saab, kui ta mõne keelu vastu protestib, vaid ta vajab eelkõige, et keegi mõistab seda, mida ta tunneb. See sõnastage ümber seda, mis temas võiks toimuda, , millega ta rahul ei ole ja mida tunneb (pettumust, viha, ebaõigust, jms. ). Kui te mõjuta talle turvaliselt (pole ohtu saada karistada, ei tule ähvardusi, moraalijuttu, teise tuppa viimist jms), siis võib ta end rohkem avada ja edasi võite koos arutada, mida need olukorrad talle tähendavad ja teile. Võimalik, et on midagi, mida saate arvestada, muuta nii, et keegi pole häiritud ja ei pea ebasobival viisil end väljendama.
Kindalati on väga oluline ka jälgida seda, et teie peres keegi teine ei kasutaks inetuid sõnu, ei lööks, tõukaks, sülitaks, ei oleks agressiivne, poleks ähvardav.
Veel ei kunagi liiast see, et iga hea kogemus, positiivne muutus saaks märgatud. Kui mõni päev on olnud koos tore, siis andke talle sellest kindlasti teada. (mina-keel, nt olen rõõmus, meil on täna tore koos olla, mul on hea meel, et rääkisid mulle sellest ……, jne). Kui on midagi, millega rahul olete, siis andke positiivset tagasisidet. Kui poiss saab piisavalt tunnustust ja märkamist muul viisil, siis ebasoovitavad ilmingud taanduvad ilma erilisi meetmeid kasutamata. Kõik see, mis saab positiivselt kinnitatud, hakkab korduma.
(vt lisaks ka Suhtlemisoksuste KKK).
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
-->

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!