Lilii
Külaline
|
Postitatud 06.01.2006 kell 12:09
|
Mitte muidugi kogu aeg aga tuleb ette selliseid perioode. Näiteks on laual hunnik ajalehti, laps läheb mööda ja lihtsalt tõmbab need käega laualt maha. Sai jõuludeks köögi, praegu nö. õpime seda söögitegemise rollimängu. Vahel aga võtab lihtsalt kõik asjad köögist ja loobib laiali. Ja selliseid näiteid on palju. Kui keelan, siis saab loomulikult hoogu juurde ja loobib asju valimatult, ise mind kavalalt silmas pidades. Minu reaktsioon tema tegevusele on: seletan, räägin, peegeldan oma emotsioone seoses lapse tegevusega ja mis seal salata, lähan vahest ka närvi ja vahel ignoreerin. See nipp, et korjan laiali loobitud asjad kokku ja panen kusagile ära, ka ei toimi. Talle pole asjad kui sellised tähtsad, nendest ilmajäämine pole probleem. Kui palun tal endal laiali loobitud asjad kokku korjata, siis reeglina ta seda ei tee.
Küsiksingi nõu, milline oleks antud olukorras õige käitumistaktika - ignoreerimine või ikka ja jälle rahulik seletamine, et nii pole ilus jne. Aga kas viimase käitumismeetodi juures peaksin siis asjad käest võtma, ise kokku korjama või kuidas?
Tänud.
|
|
triki
Külaline
|
Postitatud 07.01.2006 kell 12:45
|
Minu kogemus sellistes asjades on selline, et tuleb mitte välja teha ja samal ajal üritada neid olukordi ennetada. Ja siiis veel, et kui ta jälle hakkab loopima, siis meelitada ta hästi kiiresti mingi muu ülihuvitava tegevuse juurde.
Siis ta näeb, et kedagi tema loopimine eriti ei huvita ja kaotab ise selle vastu ka varsti huvi. Praegu on tal ju nii tore - kui tema loobib, siis ema hakkab temaga tegelema, tema loopimine kutsub esile teatud käitumise talle olulistes suurtes inimestes. Mõnikord võib olla tal trots, et maailm ka tema soovidele alluks - seda juhtub ju nii harva.
Seega ürita vältida, ennetada, ära pööra erilist tähelepanu, samas loomulikult jää oma seisukoha juurde, et see sulle ei meeldi sest et..., aga liialt sellega tegeleda pole vaja.
Nii olen mina taolisest asjadest jagu saanud. Ka sellistest kui laps näiteks lööb teisi.
|
|