Tere
tahaksin küsida teie arvamust, kas ja kuidas võib mõjuda lendamine ja reis võõrale maale lapse psüühikale, kui ta on 8 kuune?
Kuna mu mees töötab sellises firmas, kus peab palju viibima komandeeringus välismaal, siis otsustasime minna temaga ühele reisile kaasa. Lend peaks kestma 3 tundi. Nüüd on muidugi hilja sellele mõelda aga olen kuulnud erinevaid arvamusi, alates sellest, et Gunnar Aarma õpetuste järgi ei tohiks alla 3 aastast last üldse kodust kaugemale viia, kuna vastasel juhul rikume tema psüühikat kuni selleni, et lapsele on see täielik stress ja milleks nii väikesega nii kaugele minna...
Kas ma olen siis ikkagi vastutustundetu ema, kui nii käitun, et viin ta reisile? Ühest küljest tahaksin, et saaksime mehega ja perega rohkem koos olla, et laps näeks oma issit ja samas saaks ka külmemal ajal natuke veel mujal sooja nautida. Teisest küljest ikkagi pabistangi, et mida ma sellega oma lapsele ikkagi teen?
Ma arvan, et õigus on neil, kes väidavad, et lastega reisimisel on omad riskid. Võimaluse korral on tõesti soovitav vältida imikuga reisimist, rahvarohkeid kohti, müra, muutusi igapäevases rütmis. Mõned lapsed on selle suhtes tundlikumad, teised jälle vähem. On aga ka mõistetav, et vahel on vaja reisida või muul põhjusel viibida kodunt eemal. Kuidas see konkreetelt teie lapsele mõjub, ei tea ju ka ette. Saan aru nii, et olete juba otsustanud, kuid hakkasite muretsema. Kui te jääte selle otsuse juurde, siis tasub igal juhul olla valmis selleks, et laps võib olla reisi ajal rahutu, mis tähendab ka suuremat vastuvõtlikkust mõnele haigusele, seedehäriele vms. . Reisimisel on ilmselt raskem hoida ka tavapärast unerütmi., söömisharjumusi jms. Laps võib reageeridia rahutu unega, isutusega, meeleolu muutusega vms. Mis puutub teie lapse vanusesse, siis see on iga, mil laps on tundlikum võõraste suhtes kui varem. Ta teeb rohkem vahet võõrastel ja omadel , ei naerata enam sugugi nii sageli võõrastele või puhkeb neid nähes koguni nutma. Seega võõras ümbrus ja inimesed võivad tähendada ka otsest hirmu tundmatu, nt nägude, häälte jms suhtes.
Niisiis, peasite olema valmis selleks, et reisimine lapsega ei kulge muretult. Samas tunnete ja teate ju teie oma last kõige paremini. Kui laps on olnud üldiselt terve, heas meeolus, stabiilne, rahulik, pole erilisi raskusi uinumisel võõras kohas, rahutusest tulenevaid seedehäired vms. , siis talub ta ilmselt ka reisimist ja muutunud keskkonda kergemini. Ka teie ise saate aidata last sellega kergemini toime tulla, kui püüate minimiseerida muutusi ja säilitada niipalju lapsele tuttavlikku elukorraldust kui võimalik. Igaks juhuks võiksite konsulteerida ka oma arstiga, kes tunneb teie last hästi ja oskab anda kaasa ka reisiks ja seejuures lennureisiks vajalikke soovitusi.
