Tere,
Mul on mure oma 6-aastase pojaga. Oleme lapse isaga lahutatud natuke üle aasta ja sellest ajast peale on isa kasutanud last peibutisena minu tagasi meelitamiseks. Isa on proovinud ka muid nippe minu peal - armukeste pidamist, rahadega meelitamist, minu ähvardamist jne. Ühesõnaga kõike, et näidata kui hea elu tal tegelikult on ja millest ma kõik olen ilma jäänud.
Kui ma ise endaga saan hakkama, siis mure on just lapse pärast. Isa manipuleerib temaga väga tugevalt. Kui kooselu jooskul ei olnud lapse jaoks ei aega, tähelepanu ega ei ostetud lapsele kunagi midagi, siis nüüd on kõik vastupidi.
Mis saab lapsest siis, kui isa ei saavuta oma tahtmist ja ma ei lähe enam tema juurde tagasi? Kas siis kaob jälle huvi lapse vastu? Kui vanalt hakkavad lapsed arusaama, et nendega manipuleeritakse?
Ja kui see kõik ühel hetkel juhtub, siis milleks peaks ma lapse suhtes valmis olema?
Olete mures, et isa huvi lapse vastu pole siiras ja tema võtted võivad lapsele kahjulikku mõju avaldada. Teie küsimustele üheselt vastata ei saagi, st pole võimalik ette ennustada kindlat vanust, millal laps võiks aru saada isa võimalikust manipuleerimisest või kas isal võiks kaduda huvi lapse vastu ja milleks peaksite valmistuma. Küll aga oleneb väga palju tõesti nii sellest, kuidas isa ja poeg suhtlevad, milline on teie suhe lapse isaga kui sellest, kuidas teie suhtute sellesse, mida isa teeb. Lapsed võtavad sageli üle märkamatult suhtumisi, seletusi, toimuva tähendusi vanematelt. Seega, kui ta kasvõi kaudselt tajub teie poolt isa suhtes kahtlustusi või mistahes moel usaldamatust, siis võib poeg sattuda paratamatult teie vahelisse suhtekeerisesse. Tõenäolisem on see, et ta võtab üle nii teilt suhtumise isa kohta või isa suhtumise teisse, kui et omistab nt isa mõnele käitumisele manipuleeriva tähenduse. Seega on väga tähtis, kuidas te isast räägite (ja tema teist) ja kuidas te mehega suhtlete, eriti poja juuresolekul.
Kõige parem ja mõistlikum ongi peale lahutust vältida kõike seda, mida te ka kirjeldate, st asjade või rahaga meelitamisi, ähvardamisi, armukadeduse õhutamist jne. , kindlasti ka teineteise halvustamist, süüdlase otsimist jms. Ka siis kui mees teeb midagi, mida te heaks ei kiida, siis saate teie omalt poolt teha kõik, et mitte tema võtetega kaasa minna ja selgelt väljendada oma seisukohti ja ka seda, mida peate sobimatuks. Kui teile näib, et mehel on teie suhtes ebarealistlikke ootusi, siis on vajalik ka nendest rääkida otse ja avatult, et ei peaks kasutama nö köveraid teid. Nt võite anda teada, et saate aru, mida mees tunneb ja taotleb, kuid teie jaoks on asjad teisiti (see on üldistatult, konkreetsemalt vastavalt selle, mis teie suhte kohta käib).
Veel on peale lahutust rääkida selgeks ka kõik, mis puutuab elukorraldust, rahaasju, lapsega suhtelmsit. Tehke selged ja vastastikku arvestavad kokkulepped, seegi aitab vältida manipuleerimisi, vääritimõistmisi.
Lõpuks tahan veel rõhutada, et lapse huvides on kõige parem kui ta näeb ja kogeb, et isa ja ema suhtuvad teineteisse sõbralikult ja lugupidavalt. Kui miski seda siiski segab, siis see on vaid teie ja teie eksmehe vaheline asi, mis vajab klaarimist, selgeks rääkimist, see on vanemate vastutus. Ainult seeläbi saate säästa last kõikvõimelikke kahjulikke mõjude eest.
3 lugejat arvavad, et see vastus ei olnud abistav.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
