Tere.
Minu 2 aastane tütar ei ole viimasel ajal üldse nõus uinuma.
Kell 9 peseme, tuduriided selga ja voodisse aga siis hakkab pihta, et ei sobi padi ja tekk on raske, juua vaja jne. Siiani oleme alati teda magama pannud nii, et läheme koos voodisse ja siis tahab ta minu kätt, mida mudida ning siis mingi aeg uinub. Kuid tundub, et nüüd tuleb õpetada teda ise magama jääma, sest nüüd uinub ta alles pärast 2 tundi tralli.
Küsimus on, et kuidas seda kõige valutumalt harjutada? Tean, et peaksin hakkama jätma teda üksinda magamistuppa magama, kuid seni on see toimunud täiesti kohutavalt, laps lihtsalt röögib ja läheb täiesti endast välja. Lõpuks nutab ennast magama, kõik see võtab aega umbes tund. Ei tahaks et sellest talle mingid probleemid tekiksid. Palun juhiseid kuidas 2 aastast võimalikult valutult iseseisvalt magama harjutada.
Tänud juba ette.
Te tahate aidata lapsel võimalikult valutult ja iseseisvalt uinuda. Saan aru, et hetkel ei taha laps üksi jääda ning leiab erinevaid põhjusi, miks on halb olla. Kui jätate ta üksi, siis ta nutab ja läheb endast lõpuks päris välja. Te soovite aidata lapsel iseseisvuda. Ja samal ajal peate oluliseks, et laps suurest nutmisest traumat ei saaks.
Uni kuulub lapse põhivajaduste hulka. Laps vajab iseseisvaks uinumiseks rahunemisoskust. Rahunema õpib laps ema või isa abil. Ema ja isa pakuvad aktsepteerivat lähedust ja turvatunnet, mis on samuti lapse põhivajadused. Algul aitavad ema ja isa lapsel erinevatel viisidel rahuneda ja alles siis kunagi hakkab laps seda ise endale tegema. Uinumiseks on esiteks vajalik, et laps oleks saanud päeval piisavalt füüsilist koormust (õues mängimist, jalutamist). Teiseks on vajalik, et laps saaks päeva jooksul kogunenud pingetest vabaneda. Pingeid maandavad lapsed mängides, rääkides, naerdes või nuttes.
Rääkimiseks ja nutmiseks peab olema kõrval mõni täiskasvanu, kes tõesti kuulab ja võtab vastu selle, mida laps väljendab. Teatud juhtudel ei olegi lapsel nutmiseks konkreetset lahendust vajavat põhjust. Laps võib nutta pisiasjade peale, kui tal on kogunenud pingeid, mis lihtsalt vajavad välja nutmist. Sel juhul on vaja pakkuda lapsele lähedust ja mõistmist ning hoida teda süles. Laps vajab tunda, et teda võetakse tõsiselt. Kiired lahendused (lutt, küpsis, tähelepanu kõrvale juhtimine jne) takistavad lapsel nutta ning sel juhul võib laps olla õhtuks liiga ärev, et uinuda. Sel juhul pressib nutt ikkagi välja. Kui jätta laps nüüd üksi, siis tema ärevus kasvab veelgi ning uinumine iseseisval ja loomulikul viisil lükkub edasi.
Kirjast ei selgunud päris hästi, miks on vaja laps iseseisvalt magama õpetada. Kas teie vanemana vajate oma aega õhtul? Või on veel põhjusi? Kui leiate peamise vajaduse, siis on lihtsam ka lahendust sellele vajadusele otsida. Kui olete väsinud lapse nutust, siis oleks väga vajalik leida võimalus, kuidas saaksite oma tassi täita. Kas saaksite kutsuda kedagi omale appi, kes aitaks teil näiteks majapidamistöid teha, et teie saaksite puhata või teha midagi, mis teid isiklikult rõõmustaks. Väikeste laste emad panevad tihti omad vajadused tahaplaanile. See on loomulik ja teatud määral vajalik. Tuleb üritada vältida aga liigset väsimust ja pinget. Laps vajab ju ikka ema rõõmsaid silmi ja rahustavat süle.
Kui lapsel on piisavalt turvaline piisavalt pikka aega, siis õpib ta ise rahunema ja uinuma. Nutmine ja üksi jäämine muudab lapse jaoks maailma ebaturvaliseks ning see ei ole tema arengule kuidagi hea. Kui olete käinud Gordoni perekoolis, siis teate, mis on aktiivne kuulamine. Selline lapse tunnete kuulamine ja mitte otsene lohutamine ega lahenduste pakkumine aitab pinget maandada. Kui ema sõnastab lapse muret oma sõnadega lapsele tagasi ja annab sõnu ka lapse tunnetele, siis laps tunneb, et ta on kuuldud ja mõistetud. Vahel võib nutvat last hoida süles ja lihtsalt peegeldada lapse muret. Näiteks öeldes: „Jaa ma saan aru, sa tahaksid nii väga teistsugust tekki, mis ei oleks nii raske… jaa, see teeb su nii kurvaks…“. Lihtsalt korrata lapse muret ja hoida süles. Tavaliselt pärast sellist kuulamist laps unustab oma mure, rahuneb ja nõustub magama minema. Seda muidugi juhul, kui on laps ei nuta füüsilise valu või mõne otsese rahuldamata vajadusese pärast. Lisaks kuulamisele mõjuvad rahustavalt õhtusel ajal ka unejutud või laulud. Tasub otsida ja tunnetada, millised toredad rituaalid just teie lapsele kõige paremini sobivad. Toredad tegevused mõjuvad toredalt alles peale seda, kui laps on saanud oma pinged välja.
Seega soovin esiteks palju rõõmu teile endale – palju häid lähedasi, sõpru ja muid abilisi, kelle abil oma energiat taastada. Teiseks soovin palju lapse kuulamist, kannatlikust ja rõõmsat koosolemist. Tasub usaldada lapse loomulikke vajadusi ja mitte kiirustada iseseisvumisele suunamisega. Piisava turvatunde ja läheduse korral iseseisvub iga laps endale sobival hetkel rõõmu ja põnevusega.
4 lugejat arvavad, et see vastus oli abistav.
12 lugejat arvavad, et see vastus ei olnud abistav.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
