Tere!
Olen häiritud oma 8-aastase tütre kalduvusest masturbeerida enne magama jäämist. Tekkinud on see peale lasteaia lõpetamist ja kooliminekut. Tüdruk on üsna emotsionaalne, kergesti hakkab nutma, nalja ei mõista, vajab rutiini, isegi uued riided tekitavad temas esialgu ahastust - niimoodi sünnist saadik. Muidu hästi arenenud ja andekas laps.
Õhtud mööduvad alati unejutuga, peale mida siis laps ise peab uinuma. Kuna olen ise lapsena masturbeerinud, tean, et see aitas üle saada mingist sisemisest värinast (see ei olnud seksuaalne erutus, pigem nagu paanikahooga sarnane), väsimusest, kurbusest ja pingest, uni tuli paremini. Samas on laps (nagu olin ka mina) pärast masturbeerimist järgmisel päeval hoopis tujukam ja pinged aina süvenevad. Seetõttu olen õhtuti nüüd kauem lastetoas ja lihtsalt ootan, kuni laps uinub. Ja ma ei lase tal üldse voodis siplema hakatagi, teen sõbraliku märkuse, et jäägu nüüd magama. Ma ei tea, kas see on asjaga seotud, aga päeval ei suuda ta eriti kaua koha peal istuda, pigem viskab end põrandale - teeb seal kukerpalle, venitab ja väänab ennast nagu jooga.
Võidakse küll rääkida, et masturbeerimine on normaalne, aitab oma keha tundma õppida jne. Samas minu seksuaalelu sellest kindlasti on vaid kaotanud (ei saa orgasmi üldse teisiti, kui vaid masturbeerides), mistõttu ma lihtsalt ei taha, et mu laps nii väiksena oma pingeid seksuaalselt peab maandama ja kogema seda, mis võiks tulla hoopis hiljem.
Andke palun nõu, milline on lapsele nii füüsiliste kui vaimsete pingete maandamiseks sobiv mitteseksuaalne moodus ja kuidas seda saavutada nii, et laps ei arvaks ennast milleski süüdi olevat (siiani ei ole ma ausalt öeldes kuidagi osanud reageerida, laps lihtsalt lõpetab tegevuse mind nähes - loodan, et süütunnet ei ole tal tekkinud)?
Loen Teie kirjas kahest probleemist: tütre masturbeerimine ja Teie raskused orgasmi saamisega vahekorras.
Lühidalt viimasest. Kahtlen, et seos masturbeerimisega lapsepõlves praeguse seksuaaleluga nii otsene ja ühene on. Kindlasti tasub konsulteerida seksoloogiga.
Teie tütar on emotsionaalne, kergesti nutma puhkev ja vajab aega uuendustega harjumiseks. Olete tähele pannud, et tegelikult masturbeerimine last ei rahusta , „järgmisel päeval on laps hoopis tujukam ja pinged aina süvenevad“. Olete hoolitsenud lapse uinumise eest, laskmata tal sipelda või pikalt üksinda magamistoas olla , võttes talt võimaluse masturbeerimisega tegeleda. Vaatamata sellele on laps päeval rahutu ega püsi paigal, ta hea meelega kuketpallitab, venitab ja väänab.
Usun, et lapse käitumises on ka vihje lahendustele üks viis pingeid maandada on sportida. Tasub kaaluda tütre elu spordiga sidumist. Kehaline treening maandab pingeid ja koormab arukalt keha, väsimus soodustab kiiret uinumist.
Ma ei välistaks ka konsulteerimist lastepsühholoogiga , kes saab vahetult lapsega suhelda. Spetsialistil õnnestub ka jälile saada, kas Teie lootused, et lapsel pole tekkinud süütunnet, on täitunud või mitte.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
