Olen üksikema 9-aastase hüperaktiivsuse diagnoosiga pojaga. Mu laps ajab mu lihtsalt hulluks. Ma ei jõua talle nii palju tähelepanu pöörata kui vaja - töö, asjaajamised, pidevad kooliskäimised lapse pahanduste tõttu jne Mind ennast olemas polegi, ma ei mäleta, millal sain viimati lihtsalt puhata.
Hommikud algavad meie peres pool 7 ja magama saan lapse alles kella 12-2 ajal. Pärast tema uinumist pean veidi koristama, sest tema taga jääb kogu elamine pea peale.
Mees läks ka meie juurest 2 aastat tagasi, sest ei suutnud lapsega tähelepanu eest võidelda. Ma ei olnud enam naine, vaid ainult ema.
Ma kardan juba iseennast. Lapsele ma liiga ei teeks ehk, aga kogu need pinged ajavad mind täiesti tasakaalust välja. Töötulemused langesid ja jäin ilma olulisest palgalisast.
Vahel tekib tõesti tunne, et milleks...milleks ma üldse rabelen. Kui mõtlen kõigest loobumise peale, tuleb hirm, mis lapsest siis saab...
Kuigi olukord on Teie jaoks raske ja näib väljakannatamatu ja lootusetu, lahendusi ei paista, ei tähenda see siiski seda, et neid poleks.
Kõige esmaseks on vaja hoolitseda enese eest, et saaksite ise puhata ja oma jõuvarusid taastada. Paistab, et kõigist raskustest on kuhjunud stress, mis võib praeguseks olla muutunud masenduseks. Konsulteerige palun hea psühhiaatriga, kes oskaks hinnata teie seisundit: kas on tegemist masendusega ning kuidas sel puhul toimida. Kui inimese kehakeemia on paigast ära, võib see vajada korrigeerimist.Kui keemia korras, on kergem ka eesmärgipäraselt käituda, olla järjekindel.
Hüperaktiivse lapse puhul on kõik, mida lapsevanemal järgida tuleb, veelgi olulisem, kui tasakaaluka lapse puhul.Et sellega hakkama saada, on vaja endal palju jõudu. Nii et esiteks otsige abi endale, siis jaksate ka lapsega toimida.
Kes Teie tutvuskonnast oleks inimesed, kelle abi võiks kasutada lapsehoidmisel, et saaksite mõnikord ka ise puhata? Kas lapse isa tuleb kõnealla?
Lapsega toimimisel on vaja selgust oma eesmärkides ja ülesannetes ning tohutut järjekindlust. Kuna olete niigi üksi, oleks tuge koostööst pereterapeudiga. Uurige, millised võimalused Teie elukohas selleks on.
Ei tea, kuivõrd olete kursis hüperaktiivsusega. Kas olete lugenud raamatut "Hüperaktiivne laps"? Kas Teie elukohas tegutseb hüperaktiivsete laste vanemate tugirühm?
Ja eelkõige on TEIE LAPS TEIE LAPS, MITTE HÜPERAKTIIVNE, S.T. ET TA VAJAB NN.KASVATUSVÄLIST AEGA:LIHTSALT MÕNUSAT KOOSOLEMIST, tEIE ARMASTUST, POSITIIVSET TAGASISIDET, ÄRAKUULAMIST! VÕIMALDAGE TALLE SEDA! Ja selleks on vaja eelkõige rahuldada ka enda puhkuse-ja taastamisvajadusi.
Armastust ja meelekindlust! Astuge sammud abi küsimiseks ja saamiseks.