Mul on mure 6 -aastase tüdrukuga, kes puudutab hästi tihti oma suguelundeid. Tundub,et tegu on miski sundliigutusega - ta nagu otseselt seda ei naudi ning ei rahulda ennast, lihtsalt iga natukese ajatagant puudutab. tegemist on ka muidu hästi tundliku lapsega, kel on just lasteaias aeg-ajalt oma emotsioonidega raske toime tulla - laps on hästi elava fantaasiaga ning tihti tekivad probleemid, kuna teised lapsed ei täida täpselt tema ootusi. Olen püüdnud siis selgitada,et iga laps soovib omamoodi käituda ning kõik ei pea tema reegleid täitma.
Mida ette võtta tema suguelundite puudutamisega, lihtsalt keelamisega seda ära ei saa lõpetada
Panete tähele, et Teie tütar on hästi tundlik laps, kellel on just lasteaias aeg-ajalt oma emotsioonidega raske toime. See on igati mõistetav 6-aastase tüdruku puhul, et emotsioonidega on keeruline hakkama saada. Hästi aitab last kuulamine ja tunnete peegeldamine, nagu “Oled ärritunud/pahane/ vms.” Laps õpib siis oma tunnetele nime andma ning tajub, et ema mõistab teda, ega pane ta tundeid pahaks. Tunnete nimetamine ja neist rääkimine lähedase inimesega alandab meie emotsionaalset temperatuuri ning hoiab tasakaalus.
Aktiivne kuulamine aitab lapsel omakorda ka teisi mõista. Selgitusest, et “kõik ei pea sinu reegleid täitma” on vähe abi. Kui teiste laste käitumine põhjustab Teie tütrele probleemi, siis ootab ta ainult mõistmist ja kuulamist. “Oled pettunud, et Noora tahab mängida teisiti.” “Tahtsid, et Marek sõidutaks nukut ja oled nüüd pahane, et te keeldus”. Saate enam teada, mis tegelikult tütart vaevab.
Usun, et mida paremini oskab tütar nimeteda oma tundeid ja selgitada ootusi, seda turvalisemalt ja kindlamalt ta end tunneb, siis kaob ka sundliigutus. Esialgu ei tasu sellest ehk suurt numbrit teha.
