Mul on mure on 11-aastase poja pärast, kes käib 5. klassis. Tundub, et tal on koolist stress. Mõnikord ta räägib, et tahab kooli vahetada, hommikuti on tal ärgates esimene reaktsioon nutune ja suhtumine on kooli vastane, hinded on tal kehvad (kuigi ta on tegelikult tark poiss), õpetajad pidevalt kirjutavad märkusi. Mulle jääb mulje, et ta on koolis mingis omas mullis. Ta mitte ei tekita probleeme koolis, vaid ta ei tööta kaasa, ta ei kuule, mida õpetaja ütleb, ta tegeleb mingit oma asjadega (joonistab, voldib jne). Ühesõnaga jääb mulje, et ta püüan ennast kooliasjadest distantseerida.
Vahepeal oli tal konkreetne probleem ühe õpetajaga ja jäi mulje, et see viis ülejäänud asjad ka allamäge. Nüüd sai see enam-vähem lahendatud, aga olukord ikkagi eriti paremaks pole tema jaok läinud kahjuks.
Nüüd ta oli 1,5 nädalat haige, kõhuhaigusega (kusjuures ma ei olnud alati kindel, kas tal tegelikult ka midagi viga on või ta lihtsalt ei taha kooli minna). Täna läks kooli. Eile õhtust saati on aga laps nagu ära vahetatud. Nukrameelne, endassesulgunud, ütleb, et tal on mingi mure, aga ta ise ka ei tea, mis see on. Ja et enne ta ei taha kooli minna, kui on selle mure enda sees ära lahendanud.
Ta on suhteliselt kidakeelne laps ja raske on aru saada, mis mured tal tegelikult on. Tahaksin teda väga aidata, aga nii kohmakana tunnen ennast. Kas oleks kasu lastepsühholiigia juures käimisest?
Teie poolt kirjeldatud lapse käitumine viitab tõesti suurtele pingetele temas. Ta on ise ka segaduses ja mures.
Kirjast jääb mulje, et sellest õppeaastast on lapsel mitu uut õpetajat, kellest ühega pole suhted laabunud. Üleminek ühe õpetaja (klassiõpetaja) käe alt tööle uute ja mitmete õpetajatega on enamasti lastele keeruline. Korraga palju erinevaid nõudmisi ja erinevaid suhtlemisstiile on tõsine väljakutse ka täiskasvanule.
Ilmselgelt on lapsel problem. Sellises olukorras vajab ta aktiivset kuulamist ja toetust. Aktiivne kuulamine tähendab lapse mõtete ja tunnete peegeldamist talle tagasi. “Sul on mure ja oled segaduses, mis nimelt sind vaevab.” Aktiivne kuulamine aitab lapsel selgusele jõuda enda tunnetes ja mõtetes.
Olen nõus Teie plaaniga külastada laste psühholoogi. Kui Teie ise pole aktiivset kuulamist õppinud, ei pruugi see kohe õnnestuda ja on hea näha/kuulda, kuidas seda spetsialist teeb. Kindlasti aitab see kohtumine last ja on toetav Teile. Võite pörduda ka meie keskuse spetsialistide poole, neid töötab eesti erinevates paikades.
Koheselt on võimalik last toetada talle armastust ja turvalisust pakkudes.
Aitäh vastuse eest, Anzelika! Usun, et tuleme Teie spetsialisti jutule ka, sest asi on ainult hullemaks läinud. Nimelt näiteks tean, et poeg on õppinud ja tunniks ette valmistanud, aga ta keeldub kodutöö esitamisest või jätab mulje, et see on tegemata. Keeldub tunnikontrolli tegemisest ja ütleb lihtsalt, et pange juba hinne "1" ära. Eriti kurvaks teebki asjaolu, et õpetajatel jääb mulje, et ta ei õpi, kuigi tean, et ta on kodus õppinud. Ma ei saa aru, miks ta niimoodi käitub. Eile olevat ta ühes ainues lihtsalt laua all olnud terve tunni aja.
Ühesõnaga, tal on kiiremas korras vaja abi. Rääkisin ka klassijuhataja ja mõne õpetajaga ning leppisime kokku, et suhtleme uuel aastal kooli psühholoogiga ning õppenõustajaga. Ei kujuta küll ette, kui professionaalsed nad on. Koolidel ju pole eriti raha, et spetsialistidele maksta. Aga ehk saame siiski natukenegi abi. Vähemalt kooli personal tunneb oma õpetajaid. Siiski usun, et tuleme ka Teie keskusesse abi otsima.
