Meie pere-isa, ema, poeg 3a, tütar 2a.
Pojal tekkinud komme hambaid krigistada kui mingi olukord ei meeldi ja nn.tissi näppida. Olukord kus hambaid krigistab on näiteks, tema istub diivanil vaatab telekat ja õde läheb tema juurde, et midagi talle anda(see hammaste krigin on esmane reaktsioon, sellele järgneb tavaliselt kas õe eemale tõukamine või lihtsalt urisemine läbi kokkusurutud hammaste) siiani oleme lahendanud olukorra öeldes, et nii ei käituta ja, et kui veel teeb siis paneme teleka kinni või läheb ise teise tuppa. Samalajal oleme ka tüdruku eemaldanud venna juurest öeldes telle, et venna vaatab ja pärast mängite.
Tissi näpib ta minu arvates siis, kui tal on pinget vaja maandada, nt kui pissib, kui hakkab uinuma, kui on ärritunud millegi peale. Ainult ühte tissi näpib ja see on juba nähtavalt muutunud suuremaks. Kas peaksime kuhugi pöörduma, minu mõistus ei võta enam, kuidas talle selgeks teha, et nii ei sobi. Vahepeal aitas ka see kui panime plaastri peale aga nüüd juba oskab ise plaastrit ära võtta. Tissinäppimine algas tal u 1a9k ennt tütre sündi, hammaste krigistamine on paar kuud.
Sügisest hakkas ka lasteaias käima(siiani on käinud kokku 6 päeva)
Olete mures poja ebaharilike kommete pärast ja soovite nõu, kuidas teda neist võõrutada.
Hammaste krigistamine jms. käitumised on väikelaste reaktsioon stressile. Kui lapsed vanemaks saavad ja õpivad juurde uusi viise oma pingete maandamiseks ning oma vajaduste eest seismiseks, siis sellised „primitiivsed“ reaktsioonid reeglina kaovad.
Kuna hammaste krigistamine tekib vastusena stressile ja pingele lapse sees, siis kõige paremini abistab teda tema sisemise pinge ja stressi vähendamine. Parim viis selleks on aktiivne kuulamine. Stress on laste elu ja arengu lahutamatu osa, meie saame neid aidata sellega võimalikult valutult toime tulla.
Agressiivne käitumine tuleb tõepoolest koheselt katkestada ja öelda, et nii ei sobi. Seejärel püüdke temaga toimuv sõnadesse panna ja tema tundeid peegeldada. Nt. „Sa tahad praegu filmi vaadata ja ei taha, et õde sind segaks. See ärritab sind.“ Selline peegeldus rahustab teda ja annab talle endale ka parema arusaamise, mis temaga toimub. See omakorda paneb aluse võimele oma käitumist juhtida. Karistusega ähvardamine tekitab trotsi ja suurendab pingeid veelgi, mõistmine innustab koostööle ja vanemate soovidele vastutulemisele. Hea on ka see, kui tütrele venna käitumist seletate ning pakute talle teisi tegevusi.
Oma tissi näppimine, küünte närimine jt. oma keha puudutamisega seotud tegevused on tõesti kõige sagedasemad siis, kui lapsel on vaja ennast rahustada. Mingil hetkel saab sellest muidugi juba harjumus, seetõttu, mida varem suudate sellele asendustegevuse leida, seda parem. Taas on abi lapse kuulamisest Nt. „Sul on lihtsam magama jääda, kui sa ennast puudutad?“ „Kas sulle meeldiks, kui ma sulle pai teeksin?“ 3 aastane ei suuda veel sõnadesse panna, millist head tunnet ta saab kui oma tissi näpib. Seetõttu tuleb talle pakkuda erinevaid variante ja tähelepanelikult jälgida tema reaktsioone (noogutus, pearaputus, tegevuse katkestamine, pilgu suunamine jne.). Teie eesmärgiks peab olema lapse maailma mõistmine ning seejärel selle lahti seletamine talle endale. Siis saate koos mõelda, kas on mõni muu tegevus, mis tema vajadusi rahuldab, kuid ei kahjusta tema keha.
Lasteaiaga harjumine on iga põnni jaoks stressirohke, seetõttu vajab teie poeg teie tähelepanu ja mõistmist lähiaegadel eriti palju. Hea uudis on see, et iga aastaga suudab laps oma pingetega aina paremini toime tulla, eriti kui pakute talle tuge ja mõistmist aktiivse kuulamise näol.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
