Laps harjunud uinuma kellegagi koos, et üksi ta toas ei uinu ja sellest rääkiminegi ajab teda nutma ja katsed on ebaõnnestunud sest hüsteeritsevat last ma ei suuda nii magama panna. Vanust on tal 2a6k. Nii kui üritan rääkida või proovida et magaks üksi ja emme teises toas nutab ja siis muutub rahutuks ja lõpuks olen ikka tema juures ja siis ta isegi pissib alla, kui on harjutamine. Ise olen rahulik. Lasteaias hakkas lõunat magama kui oli kuu aega käinud lasteaias. Siis jääb nutuga, kuigi kasvataja on juures, no ei ole hüsteeriline ja mõnikord ei nuta, aga magab vaid 15-30min ja ärkab nuttes ja edasi ei uinu. ma olen mures ja kasvatajad ka, nad ütlevad et lapsel oleks nagu mingi hirm et jääks üksi, ma olen koguaeg temale pakkunud turvatunnet ja olen veel kodune ja olen vabadel päevadel vaid temaga, nii koguaeg, lootsin juba beebina et see loob turvalise aluse aga näe ta on veel rohkem "kamber" tahaks teda väga aidata et ta suudaks turvaliselt end tunda uinudes ja et saavutaks et ta ise uinub. Millest ja kuidas alustada?
Mul sama mure.Magab lausa käed ümber kaela,tissist võõrutamisest saati.Tundub,et see ongi probleem kuna on harjunud emme füüsilise soojuse lähedusega.Magama jäämine kestab 30-60 min. ning ärkab alati paha tujuga mis kestab pea pool tundi.Lootsin,et kui õpib lasteaias magama on kodune võõrutamine ka kergem aga ei korra prooviti ja siis kutsuti järgi lõunane magamine edasi lükatud.
Teie lapsel on raske uinuda üksinda. Olete teinud kõik sellelks, et laps tunneks end turvaliselt, veedate temaga palju aega. Last aga ajab nutma ainuüksi jutt magamisest teises toas.
Laste vajadused on erinevad, mõni vajab tõesti enam vahetut kontakti emaga. Kindlasti ei tee lapsed midagi “jonnist” või soovist kiusata vanemaid, lapsed ainult seisavad oma vajaduste eest neile kättesaadaval viisil.
Tõenäoliselt laps pole lasteaias “vana olija”, harjumine uue olukorraga tekitab stressi ka täiskasvanutele, ilmselt pole sellest pääsenud ka Teie laps. Kaks uuendust korraga (üksi magamine ja lasteaed) on ilmselt talle palju.
Alustada võiks mõtisklusest, kui oluline on Teile ja kui vaevaline lapsele uus elukorraldus. Ehk on võimalik lükata edasi lapse harjutamist üksinda uinumisega. Kirjutate isegi, et “lõpuks olen ikka tema juures”. Kui lapse turvatunne on tugevnenud, võib pöörduda uuenduste juurde tagasi.
