Paar-kolm nädalat on meie väiksem poeg otsustanud öösiti ülesse ärgata ja kõva häälega nutta. Varem magas väga rahulikult, magab omas voodis. Magama jääb samuti ilusti omas voodis. Siis äkki hakkas paar korda öö jooksul ärkama, vahest nutab pikali olles, mõnikord istub. Kahtlustasin küll kõhuvalu, küll hambaid jms, aga ei ole ei üks ega teine põhjus. Rahuneb enamasti, kui võtan sülle, magama jääb, kui silitan teda käega. Ja selle kõige peale kulub aega vähemalt pool tundi Minu uni muidugi katkendlik ja olen kuri ja väsinud. Ka on peres kooliteed alustanud vanem poeg, kellele tähelepanu ja aega peab jaguma.
Mida võiks teha? Millest see võib olla tingitud? Vahest on mul öösiti üleval istudes selline tunne, et tal oleks nagu lähedusevajadus või siis vajadus kontrollida, kas ma olen ikka olemas, tema juures. Samas päevasel ajal tegutseme koos, võtan teda palju sülle, kallistan ja tema kallistab ja musitab. On minu meelest selline vahva ja empaatiline tegelane. Tean, et on räägitud unepaanikast, kuid vanema poisiga olid sellised nutuhood nagu hiljem, Ning mitte igal öösel.
Vaatamata öistele ärkamistele ärkab väiksem hommikul alati kell kuus, mis on ka väga väsitav. Magama läheb õhtul kell kaheksa. Päeval magab ca poolteist tundi. Kas on võimalik hommikust ärkamist hilisemaks lükata? Kuidas seda võiks teha. Lõunauni ca 12st kuni poole kaheni.
Te tahaksite ühelt poolt mõista oma lapse öise nutu põhjust ning teiselt poolt saan aru, et teil on vajadus rohkem magada, kuna vajate oma energiat ja tähelepanu jagada ka kooliteed alustanud lapsega. Ütlete, et olete kuri ja väsinud. See on märk, et teie vajadused on rahuldamata. Arusaadavalt kogevad paljud emad väsimust ja teatud määral on see paratamatu, kuna laps vajab esimestel eluaastatel ema pühendumist. Siiski soovitan otsida aktiivselt võimalusi, et saaksite endale vajalikku puhkust ja und anda. Ehk leiate endale päeval kellegi appi, kes aitaks majapidamistöid vahel teha või last hoida, et saaksite ka päeval natuke magada või muidu iseendale aega pühendada. Mida rohkem on teie enda vajadused rahuldatud, seda rõõmsam suudate ise olla ning seda rahu ning rõõmu tajub ka laps ning see mõjub alati lapse arengule hästi.
Lapse öiste nutmiste kohta soovitan lugeda Aletha Solteri raamatut “Nutt ja jonnihood“. Selles raamatus räägitakse nii päevasest kui ka öisest nutmisest ning selle vajalikkusest. Kirjutatakse ka lapse nutu mõjust vanemale. Lapse nutt ärritab ja häirib tihti vanemat ning tekib soov last vaigistada, kui tegelikult võib vahel olla nutmine lapse loomuliku arengulise stressi hea maandaja. Kui vanem suudab teadlikult ja rahulikult võtta vastu lapse nuttu, siis võib see olla lapse arengut väga toetav. Muidugi peab alati välistama, et lapsel ei ole mingit füüsilist probleemi, milles tuleb last reaalselt aidata. Armastav ja rahulik süli võib olla väga toetav koht, kus nutuga väljendada oma kehasse kogunenud frustratsiooni ja stressi, mis kuulub loomuliku kasvamise ja arenemise juurde.
Nutmise puhul võib last aktiivselt kuulata ja anda teada, et olete tema jaoks olemas ja kuulate tema eneseväljendust ja seda, et talle miski ei meeldi. Võite lapsele mõttes öelda aitäh, selle eest, et ta end väljendab. Lapsed vajavad, et täiskasvanud nö mahutaksid endasse lapse emotsioonid. Vahel võib kuulamine osutuda olulisemaks, kui lahenduse leidmine. Selleks, et vanemal oleks lihtsam jääda rahulikuks, peab ta leidma piisavalt võimalusi, et oma vajaduste eest hoolitseda. Seega, jõuame tagasi vastuse algusesse, võite küsida endalt, kes saaks teid aidata, et saaksite olla lõdvestunult ja piisavalt rõõmsalt oma laste jaoks olemas. Loomulikult ei kao endale puhkust andes kõik probleemid, kuid lahendused võivad kergemini tulla ning vahel ka ootamatutest kohtadest
Minu uni muidugi katkendlik ja olen kuri ja väsinud. Ka on peres kooliteed alustanud vanem poeg, kellele tähelepanu ja aega peab jaguma. 