Mure on siis varsti 4aastaseks saava poisiga ja riidessepanekuga. Nimelt saab ta väga kenasti endale jalga ja ka jalast ära alupüksid, püksid, pluusid ja natuke pusimist on sokkidega ja jalanõudega. Probleem on selles, et kui ta teeb asju rahulikult, siis tuleb tal kõik välja. Võtab küll aega rohkem, kui võib-olla teistel eakaaslastel, aga saab tehtud. Saab T-särgi seljast ära ja selga, sokid jalast ära ja jalga, tossudega sama lugu jne. Aga umbes 90% ajast ta hakkab kisama ja karjuma, et ta ei taha, ei saa, või niisama röögib ja lõpuks hakkab nutma. Ja siis ta enam ei kuula minu juhendamist/abistamist/õpetamist, vaid lihtsalt röögib ja hakkab lollitama(nt tõmbab soki varvaste otsa ja laseb kohe lahti, mispeale see lendab kuskile teise toa otsa ja siis viskab ennast selili ja nutab). Ja mitte miski ei mõju, et ta kuulaks rahulikult, kui teda õpetada, kuidas saaks asju paremini teha. Küsimus ongi selline, et mida võiks proovida või kuidas läheneda, et saaks talle rahulikult seletada, kuidas midagi teha ja teda õpetada? Probleem on päevakorras eriti sellepärast, et algas uus lasteaia aasta ja seal peab ta ju ise asjadega hakkama saama, aga kui ta mul kodus ei lase ennast õpetada, siis on see areng jäänud selle ühe koha peal toppama...
Olgu veel lõppu mainitud, et tegemist on poisiga, kel üleüldine areng imikust saadik on nö keskmisest aeglasem, kaasa arvatud kõne hetkel, mis ei vasta eakohastele normidele.
Tänud ette ja jään ootama Teie vastust.
Teie poolt kirjeldatud probleem on tuttav paljudele vanematele, kellel sellises vanuses lapsed. Riidesse panemine on väikse lapse jaoks keeruline protsess, kuna see nõuab kannatlikkust ja rahu.
Lapsele ja ka täiskasvanule saab, midagi õpetada siis kui ta on rahulik ja tugevad emotsioonid puuduvad. Seega tuleb alustada lapse rahustamisega ja alles siis saab talle, midagi õpetada ja seletada. Parim viis lapse rahustamiseks on aktiivne kuulamine. Lühidalt tähedab see seda, et lapsele tuleb tagasi peegeldada tema tunded. Toon siia ühe näidislause: "Sulle ei meeldi sokke jalga panna või soki jalga panemine teeb sind pahaseks. " Vahel tuleb sama lauset mitu korda korrata, et laps hakkaks tasapisi rahunema. Sellised laused annavad lapsele tunde, et vanem on tema muret mõistnud ja puudub vajadus võidelda. Loomulikult ei rahune laps esimese lause peale, see võtab natukene aega. Kui laps on karjumise ja nutu lõpetanud, saab teda hakata õpetama. Juhul, kui laps ei ole keeleliselt veel hästi arenenud tuleks rääkida lühidalt ja ette näidates.
Kokkuvõttes tasuks teil oma lapsega proovida aktiivset kuulamist, mis aitaks tal rahuneda ja samas arendaks tema keelt ja aitaks kaasa paremale eneseväljendusele. Täpsemalt saate aktiivse kuulamise kohta lugeda Dr. Thomas Gordoni raamatust "Tark lapsevanem".
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
