Minu 1,9 aastane laps hakkas järsku raamatuid tagurpidi kätte võtma (tähed nö jalad ülespidi). Vaatab pilte ja räägib õigesti, mis seal peal on, kuigi raamat on tagurpidi peos. Keerame raamatu õigetpidi, aga kohe kui ta ise raamatu kätte võtab, siis on see jälle jalad ülespidi. Kas tegu on selles vanuses normaalse ealise iseärasusega või on tegu kõrvalekaldega?
1,5-3 aastane laps läbib arenguperioodi, mille peamiseks ülesandeks on sõltumatuse ja iseseisvuse areng. Oluline on last julgustada vabalt otsima oma viisi, kuidas teatud tegevusi teha. Selles vanuses õpib laps suuresti läbi täiskasvanute jäljendamise. Üldiselt on tavaline, et laps võtab raamatu või ajalehe tagurpidi ette ja loeb seda igati asjaliku näoga. Põhjusi raamatu tagurpidi lugemiseks võib olla erinevaid, kuid üldjuhul pole muretsemiseks põhjust. Näiteks võib laps olla harjunud vaatama täiskasvanut, kes loeb raamatut ja sel juhul on raamat lapse poole tagurpidi, seega võtab ta ise ka samal viisil raamatu kätte. Teisel juhul võib näiteks lapsele teha nalja see, kui vanemad annavad iga kord oma sekkumisega tähelepanu, kui ta raamatu tagurpidi kätte võtab.
Tähtede tegeliku lugemisega on veel piisavalt aega ning see ei ole hetkel üldse tähtis. Laps õpib võtma erinevaid rolle ja jäljendama tegevusi. Oluline, et lapsel säiliks rõõm erinevatest tegevustest. Lapsevanem saab toetada lapse loomulikku huvi ja arengut ning vältida liigset suunamist ja kriitikat, mis õõnestab lapse enesekindlust ja teotahet. Selles eas õpetamine võib lapsele mõjuda teinekord häbistavalt ning see muudab ta liiga kahtlevaks. Kritiseerimise ja õpetamise asemel tasub lapsega tema nö mänge kaasa mängida ning näidata oma loomuliku käitumisega eeskuju. Selles vanuses kipub lapsevanemal olema niigi palju põhjust lapse käitumise piiramiseks, seega tasub teadlikult mitte piirata ega suunata seal, kus selleks eluliselt olulist vajadust ei ole.
Kokkuvõttes ütlen, et üldiselt on raamatu tagurpidi lugemine selles vanuses igati normaalne. Kui aga jälgite oma last ja teie mure püsib, siis tasub muidugi konsulteerida perearsti või neuroloogiga.
