Meie poeg on keisrilaps. Algusest peale olnud rahutu loomuga ja nutab palju. Laps on jätkupiimal ning alates 5 elukuust saab ka lisa(puder ja püree).
Esimesed 5 kuud magas ta meie kaisus. Magamajäämisel oli(on) kindel rituaal - tuba hämaramaks ning õhtune söögikord magamistoas, süles. Lutti pole ta kunagi tahtnud ja magamajäämised on alati olnud nutusaatel. Öösiti magas alguses ilusti - ärkas öösel 1-2 korda söömiseks ning uinus taas. Nuttu ei olnud.
Umbes 5 kuuselt hakkasime teda harjutama oma võrevoodisse. Kõik sujus pealtnäha hästi - suurt protesti ei olnud ning laps magas rahulikult ning ärkas endiselt 1-2 korda söömiseks, ilma nututa.
Kuid siis 6 kuuselt muutus kõik. Laps ärkab öösiti iga 1-1,5 tunni tagant karjudes ülesse. Ütleks et see ei ole nutt, kuna pisarad puuduvad ning samuti ka nututoon. See on hüsteeriline, paaniline karjumine. Puhtalt kõripealt. Silmad pärani lahti. Lutti ta ei võta ning sülle võtmine ka koheselt ei rahusta. Süles rahuneb paanikast, kuid hakkab pisaratega nutma. Kui rahulikum on ning paneme ta tagasi voodisse siis hakkab kohuselt taas röökima. Oleme proovinud laulda, kussutada, vett pakkuda, jalutada ja rääkida.
Ainuke asi mis mõjub - piimapudel. Siis rahuneb ning jääb pudel suus tukkuma. Kõht tal tühi pole, kuna pudelit ta lõpuni ei jaksagi süüa vaid jääb ennem seal magama. Ja nii ta ärkab peaaegu et iga tund ning lahenduseks on taas uus piimapudel. Nii on see kestnud juba poolteist kuud, iga öö.
Päeval magab ilusti - jääb magama ilma protestita ning magab tund, poolteist. Ärkab rõõmsana. Ka hommikul, ööunes ärgates on rõõmus ja rahulik, aga ööd....
Oleme murest murtud ning ei oska last aidata. Milles ometi võib asi olla ja kuhu tuleks pöörduda? Hambaid lapsel ei ole ning ka gaasivalu ei oska kahtlustada. Oleme kõik magamata ning see pidev karjumine viib tihtilug lapsel lausa hääle ära.
Lapse öised nutuhood on kahtlemata kurnavad ja ka murettekitavad, praegu peamiselt teadmatuse tõttu. Kõik näib justkui korras olevat, laps sööb hästi, päeval magab tavapäraselt, on üldiselt rõõmus, miski ei viita ka, et tervise pärast peaks muretsema. Ka hammaste tuleku peale olete mõelnud. Nii võib olla küll, et juba mõnda aega enne hammaste lõikumist on laps häiritud, nutab tihti ja magab kehvasti. Niisiis võib see ollagi peamine lapse öiste nuttude põhjus. Võimalik, et piimapudel võimaldab tal kuidagi igemeid õrnalt masseerida ja rahuneda. Jälgige, kas tema igemed on tundlikuks muutunud (alumised eriti), on olemas spetsiaalsed kummist rõngad, mida lapsed meelsasti sel juhul kasutavad hammaste tulekul. Kui aga mure jätkub, siis ikka on parim arstiga nõu pidada, küllap oskab tema jälgida, vajadusel analüüsi teha vms., et selgust saada, mis pisikesel mureks. Samuti on hea, kui saate seni jätkata senist päevarütmi , võimalusel vältida muutusi igapäeva elus, magamiskohas jne. Ja veel, tähtis on, et oleksite ise rahulik ja rõõmus, tegeleksite temaga tavapärasel viisil. Sageli hakkavad selles vanuses lapsed võõrastesse ettevaatlikumalt suhtuma. Olge temaga koos tavapäraselt (vähemalt niikaua kui ta näib olevat tundlikum ja rahutum), kui on vaja last kellegi hoolde jätta, siis peab laps olema piisavalt temaga kohanenud ja end turvaliselt tunda. Rahulikke öid!
2 lugejat arvavad, et see vastus oli abistav.
13 lugejat arvavad, et see vastus ei olnud abistav.
