Tere!
Mõni kuu tagasi hakkas meie laps öösiti sonima, näha on et ta elab päevasündmusi öösel tugevalt läbi. Laps on muidu ekstravertne ja näitab ka päeval oma emotsioone tugevalt. Tahaksin asja paremini mõista, seetõttu minu kiri siia.
Mul on mure, et sedasi unes rääkides ja nuttes ta ei puhka end korralikult välja (sest ka pisike vend teeb samas toas häält veidi öösiti). Praegu mõtlen et see sonimine ongi ehk kuidagi seotud väikse venna majja tulekuga kaks kuud tagasi (kui taoline sonimine algas), kuigi pealtnäha tundub et armukadedusest on suurem üle saanud.
Kas saan ehk emana midagi teha et suurem laps öösel rahulikumalt magada saaks?
Kui teie poolt kirjas nimetatud suurema lapse "sonimine" algas üsna samal ajal väikese venna sünniga, siis on üsna tõenäoline, et need kaks asja on omavahel seotud. Te ei nimeta küll kirjas oma vanust, kuid suures piires tunnevad armukadedust, kõrvalejäetust, kurbust, kaotusetunnet jpm kõik lapsed, kellele sünnib väike õde või vend ja seda vanusest olenemata. Nii et kui pealtnäha see ei tundu nii olema, siis tegelikult see ikkagi on nii, lapsed on lihtsalt väga erinevad ja näitavad oma tundeid ses osas ka väga erinevalt välja.
Kindlasti peaks ka suurem laps päevasel ajal saama privaatset tähelepanu. Leidke aega, et temaga eraldi tegeleda, temaga koos midagi toredat ette võtta. Sest isegi siis, kui tita magab ja teie suuremaga tegelete, on teil üks kõrv ikka beebi poole kikkis, teine laps saab sellest aru. Alati, kui vähegi võimalik, jätke väiksem laps näiteks issi või vanaema hoolde ja minge suuremaga kuhugi kahekesi. Kui laps saab nautida ühe vanema kogu hoolivust ja armastust, saab ta väga vajaliku sõnumi sellest, et ka tema on tähtis, et temast hoolitakse.
Sest kui ta näeb, kui palju on tita süles, kuidas teda tissitatakse, vannitatakse, sussutatakse ja kussutatakse, siis on ju täiesti selge et lapsel tekib tunne – mina pole enam mitte keegi. Sellele tundele on lapsel väga raske reageerimata jätta ja sellele ei tohiks reageerimata jätta ka vanemad, andes igal võimalikul juhul lapsele nii verbaalselt kui ka eriti käitumise kaudu sõnumeid, mille sisu on: me armastame sind, sa oled tähtis, me ei ole sind teise vastu välja vahetanud.
Armukadedusilmingud kestavad peredes enamasti seni, kuni lapsed kodust lahkuvad ja vahel kauemgi. Armastust pole võimalik kaalu järgi välja anda ega mõõta, küll aga saavad vanemad jälgida, mil moel nad käituvad, milliseid sõnumeid oma käitumisega välja annavad ning reguleerida seda nii, et haigetsaamist ja ebavõrdset kohtelmist oleks võimalikult vähe.
