|
mirtsu
Külaline
|
|
Postitatud 28.11.2005 kell 14:03
|
kirjutasin äsja rubriiki "muu" küsimuse, kas mõnel beebiemmel on veel negatiivseid kogemusi kesklinna lastepolikliiniku taastusravi osakonna ujula personaliga. põhjus selles, et kui ma pole ainuke, siis peaks ehk kuidagi selle teemaga tegelema. meie 11-kuuse tibuga saime igatahes päris traumeeriva elamuse, mida on isegi raske kirjeldada. olime varem käinud ujumas mustamäe lastehaigla taastusravi basseinis, kus olid oluliselt kitsamad tingimused, kuid inimlikult hea ja positiivne õhkkond, ka lihtsad ja arusaadavad nõudmised külastajatele. perearsti vahetamise tõttu sattusime kesklinna, määrati taas ujumine ning läksime sinna eeldades toetavat õhkkonda. kesklinnas on kehtestatud üsna palju käitumisreegleid ja piire: millise pingi juures tohib välisjalatseid vahetada, kus mitte, kuidas istuda-astuda; samas peab emme ka asetam pääsme õigel ajal õigesse lahtrisse, täitma külastuskaustikut, riietuma kabiinis ja mitte jätma last järelvalveta... eelneb instrueerimistund hinnaga 50.- , kuid sellegipoolest on esimene kord, kus ka laps on ärevam, ikka parasjagu keeruline (võrdlevalt olgu öeldud, et mustamäel pääsmeid ei ole ja registreerutakse basseiniruumi sisenedes kena tervituse ja nime ütlemisega, mille märgib kaustikusse taastusravi arst ise. ei ole ka tasulist instrueerimist, kuid taastusravi arst on olemas iga kord, jälgib jõudumööda lapse edenemist ja annab jooksvalt nõu - kesklinnas sinuga hiljem enam eriti tegelda ei jõuta) Kuid kontrolliv pillk koristajast juhatajani jälgib pidevalt su võimalikke eksisamme. On täiesti elementaarne, et sellises kohas on käitumise ja hügieeni osas nõudmised ja reeglid. Konflikt meil tekkis aga just suhtumise pinnalt. esimesel korral kui proa juhataja nägi, et abikaasaga mõlemad end riideid vahetama seame, ärritas teda mõte, et tahame koos basseini minna (me lihtsalt ei teadnud, et issi võib ka riideid vahetamata assisteerida basseiniserval ja lapse du©©itamist) sellest hetkest olimegi pinnuks silmas ja sõna otseses mõttes näägutamise objektiks a`la "kas te ikka teate et pestakse ilma riieteta" ja kui issil veel pesemisasjade kott esimese hooga riidehoidu ununes siis tunni lõpus võetigi teema kokku: "te ju ei tea, et ennast peab pesema!" Kujutlege, mis tunne on olla beebiga basseinis, esimest korda võõras keskkonnas ja valges kitlis tädi serva peal "manitseb" sind avalikult justkui poolearulist! et mina ei olnud beebiga kahekesi, vaid ka isa oli meil abiks, siis söandasin enda kaitseks arvamust avaldada: nimelt paluti meil basseinist väljuda pool tundi varem, kui seda teatavaks tehti tasulisel instrueerimisel ja ma julgesin küsida, miks antakse vastuolulist informatsiooni. selle tulemusena vallandus täiesti absurdne konflikt, mis jäi saatma meid valvsa pilgu näol ka järgmistel kordadel kuni siis viimaseni, mis lõppes pääsme konfiskeerimisega. nimelt oli sel esmaspäeval sattunud nii, et sama aeg oli arsti poolt määratud topelt arvule lastele. emmed beebidega seisid järjekorras kui vagurad tallekesed, personal oli silmnähtavalt ärritunud. lõpuks basseini jõudnud, võttis meid vastu instruktori kuri kõne, et üle 30-min ei tohi basseinis viibida ja kes end ei pese, ärgu enam tulgu. mina söandasin taas esitada küsimuse: et kas nüüdsest ongi esmaspäeviti nii palju rahvast. vastus oli suisa sõim: kust mina tean, teie arst kirjutas selle aja ja mulle öeldi, et te ei pese ennast! saali teisest otsast jälgisid tuttava juhataja põlevad silmad. mina läksin muidugi täiesti endast välja. tagasihoidliku loomuga issi proovis miskit klaarida ja jõudis järeldusele, et siia pole enam mõtet tulla. lapsuke oli pehmeltöeldes ärritunud, sest ema ei olnud tema ise. Päeva lõpetuseks konfiskeeriti meie pääse, ehk siis lõpetati arsti poolt määratud ravi ja põhjuseks toodi käitumine, mis ju annab tunnistust, et süüdistused hügieeni teemal oli sulaselge provokatsioon. Mulle jäi aga mulje, et sedasi lahendab selle osakonna juhataja ülerahvastatuse probleemi.
Nüüd ongi mul küsimus, kas olen ehk ülitundlik ja regeerin üle või on sarnast kogenud ka keegi teine emme, saamata näiteks end kaitsta vaid seetõttu, et on lapsega kahekesi ja ei saa seetõttu mitme asjaga tegeleda?
Leian, et teisejärgulisena oli tegemist minu eneseväärikuse riivamisega, kuid peamine on ju, et sellises stiilis ei teeni taastusravi osakond oma eesmärki ja kannatajaks on laps! Osakonna põhieesmärk näib olevat reeglite kehtestamisel just selle rõhuasetusega, et külastajate arvu või kasutusaega piirata, kuid see pool asjast peaks ju hoopis teisiti korraldatud olema!
|
|
|
marinelli
Külaline
|
|
Postitatud 28.11.2005 kell 16:27
|
|
täiesti nõus, et seal peaks midagi muutuma. ka meil oli esimene kord täielik horror. et ma aga süsteemist lennult aru ei saanud, panin ma tookord oma vähemaganud-äsjasünnitanud-jms kanaaju arvele.
|
|
|
Reelika
Külaline
|
|
Postitatud 28.11.2005 kell 16:37
|
|
Ei ole võimalik, et selliseid asju juhtub!
|
|
|
nou badi
Külaline
|
|
Postitatud 28.11.2005 kell 16:49
|
täitsa haige
ma mustamäel ujumas käinud ja võin ainult kiidusõnu rääkida. Seal tõepoolest kitsad tingimused, aga kogu personal on niiiii sõbralik. meie kallis tädi Ruth tunduski nagu olema ainult meie päralt seal
keskhaigla osakonna kohta olen ise ka kaebusi kuulnud, tuttavad pole rahul. Noritakse pisiasjade kallal....nu isegi nii, et ühel basseiniäärsel papal kästi kaasavõetud vahetusjalatsitele ka veel sinised sussid peale tõmmata.
|
|
|
Krissu
Külaline
|
|
Postitatud 28.11.2005 kell 17:06
|
|
Minu arust KH-s järjekorrad suht tavalised, pidevalt istud ja ootan (ma ei tea, kas tõesti arstide kala või mis). Meie käime juba pikemat aega. Neelan need üksikasjad alla, kuna´mujal lihtsalt on raske käia.
|
|
|
ujuja
Külaline
|
|
Postitatud 28.11.2005 kell 18:22
|
Käisin Kesklinna Lastepolikliiniku taastusravis ujumas sügise alguses ning saime samuti sealt negatiivseid emotsioone. Eelkõige instruktor Inna esimeses tunnis oli kohutavalt nipsakas ning teda kuulates jäi mulje, et seal käivad oma lastega ujumas kõige räpasemad ja kasimatud inimesed. Üks vahejuhtum leidis aset siis, kui olime 2 ujumistundi puudunud lapse haiguse tõttu. Esimesel korral räägiti, et kui laps haige, siis helistagu ma registratuuri ning öelgu, et ei saa tulla ning seda tehes ei lähe kaduma ujumiskord, vaid seda saab pärast järele teha. Järgisin eelpoolnimetatut ning kui olime taaskord peale haigust ujumas, tuli tumedate juustega kanget eesti keelt rääkiv nipsakas tibi, kes oli silmnähtavalt laspeootel, ning kamandas mind lapsega basseinist välja, kuna tema oli avastanud meie ujumiskaardi pealt, et meile polnud pandud lõppkuupäeva. Püha müristus, kes selles süüdi siis oli, et meile polnud seda kirjutatud-ja sellisest asjast tehti jube lament. Hea tujuga läksime ujuma-sealt tulles aga oli jube sant olla. Pärast see tumedapäine naine vibutas sõrme meile, et kui me seda lõppkuupäeva sinna pole saanud peale, siis meie enam ujuma minna ei või. Kujutate ette, mingi instruktori-tibi otsutab, kas võin ujuma või mitte. Minu arvates on ikkagi arst ujumistundide määraja, kui ta leiab et laps seda vajab. Need tibid seal on aga endale väga suured õigused võtnud ning minu arvates sellised konfliktsed tähenärijad ei tohiks üldse sellises lapsesõbralikus kohas töötada.
Teist korda oli selline juhtum, et 45 minutit enne ujumise aega jõudsime lapsega riietusruumi. Ma arvan, et 45 minutit on veel täiesti piisav aeg, et sealt basseinist väljuda õigel ajal. Olin jõudnud ennast ning oma 6-kuuse beebi lahtiriietada, kui riietusruumi kargas Inna ning teatas, et meie ei või enam ujuma minna, kuna aega on vähe. Olin täiesti hämmingus, kuna basseinis ollakse 20-30 minutit. Ning ega ma lapsega 15 min du¹¹i all ka pole. Arvestasin, et jõuame ilusti. Ja kujutate ette, me ei tohtinudki minna. Inna käratas, et nii palju lapsi käib ühel ja samal ajal. Aga endal neil on selline kord, et kindel ajavahemik on pandud. Ausaltöeldes, olin täiesti ¹okis selisest käitumisest. Õnneks oli jäänud meil käia veel vaid 2 viimast korda peale sellist intsidenti. Kui aga oleks juhtunud selline käitumine kohe alguses, siis vaevalt et me seal edasi oleksime käinud. Mulle jäi mulje, et neil on kahju, et meile on kirjutatud arstide poolt need pääsmed ning veel rohkem verised on nad selle peale, et me saame tasuta ujumas käia. Inna siis karjus et nemad saavad vähe palka selle töö eest ja tema võib otsustada, keda lasta basseini ja keda mitte. Kas meie oleme süüdi, et neil kesised palgad????? No ja mingu siis sinna, kus saab suuremat töötasu. Igaljuhul mina soovin jõudu teile, et ükskord oleks üks ettevõtlik inimene ja saadaks kaebekirja juhkonnale, kes siis ka teada saavad millise personaliga neil tegemist on. Sellised Inna-sugused nipsakad seal kohe kindlasti töötama ei peaks!
|
|
|
pole kuri
Külaline
|
|
Postitatud 28.11.2005 kell 18:41
|
|
ma käisin seal ka oma beebiga alate 3 kuust ja küll midagi sellist ei kogenud. kui üldse keegi negatiivne oli, siis üks registratuuritädi (eks teda tuli ka rohkem huumoriga võtta), aga juhendajad olid küll toredad. Reeglid muidugi on, aga see mulle pigem meeldis, sest basseini puhul puhtus ja kord ikka väga olulised. see et kaart tuleb vahesse panna ja nimi kirja ka minu meelest konti ei murdnud. võib-olla meil siis vedas...
|
|
|
pirpil
Külaline
|
|
Postitatud 11.01.2006 kell 17:16
|
Kui teil on mingeid probleeme või miski ei meeldi, eks siis hakkake selle nimel tegutsema!?!
Minu arvates käituvad hoopis külastajad KH-s väga imelikult - kes ei oska lugeda, kes ei oska ka tõesti pesta, kes ei oska enda järelt koristada jne. Pigem peaksid külastajad kõigepealt korralikult instruktoreid kuulama ja kui midagi jääb selgusetuks, siis küsima.
Mina oma külastuste ajal olen igasuguseid juhtumeid näinud, ja ausalt öeldes häirib mind pigem teiste külastajate käitumine.
Kõigepealt vaadakem iseendit ja muutugem ja siis kommenteerigem teisi. Võibolla oleks parem kui rahulikult teatud inimestega vestelda - äkki see aitab!
|
|
